Kui naharakkude omavahelises suhtlemises ja kaitsefunktsioonis tekivad häired, võivad välja kujuneda põletikulised nahahaigused, nagu psoriaas ja atoopiline dermatiit.
Nahahaiguste kulg ja ravi oleneb naha molekulaarsetest muutustest
Nahk on organismi suurim organ, mis kaitseb organismi väliskeskkonna mõju eest. Naha välimise kihi peamine rakutüüp on keratinotsüüdid. Need osalevad keskkonna ja immuunrakkude vahelises kommunikatsioonis, mõjutades nii kaasasündinud kui ka omandatud immuunreaktsioone. Rakkudes esinevad häired võivad põhjustada erinevaid nahahaiguseid, sealhulgas psoriaasi ja atoopilist dermatiiti.
Tartu Ülikooli arstiteaduse doktorant Helen Vaher uuris doktoritöös lühikeste RNA-molekulide miR-146a/b ja miR-10a rolli keratinotsüütides ning seda, milline on nende tähtsus psoriaasi ja atoopilise dermatiidi korral.
Uurimistöö tulemused näitavad, et miR-146a/b ja miR-10a on võimelised suruma alla naharakkude liigset jagunemist ja põletikulisi protsesse keratinotsüütides, kuid nende kõrgem tase psoriaasi ja atoopilist dermatiiti põdevate haigete nahas ei ole suuteline ära hoidma haigust ennast. «Seega võiks miR-146a/b ja miR-10a lokaalne manustamine näiteks kreemina olla üks ravivõimalusi põletikuliste nahahaiguste korral,» ütles Vaher.
Psoriaas ja atoopiline dermatiit on ühed levinumad kroonilised põletikulised nahahaigused. Haiguste sagedus on psoriaasi puhul keskmiselt 2–3% ning atoopilise dermatiidi puhul täiskasvanutel 2–5% ja lastel isegi kuni 20%.
Mõlemat haigust iseloomustab põletikuline lööve. Psoriaasi puhul on see punane, kestendav ja selgelt piiritletavate laikudega, atoopilise dermatiidi puhul sügelev. «Neid haigusi põdevate patsientide elukvaliteet on üldjuhul halvenenud ja neil esinevad mitmesugused kaasuvad haigused, näiteks psoriaasi puhul psoriaatiline artriit, südameveresoonkonna haigused ja vaimsed probleemid,» tõdes Vaher.
Helen Vaher kaitseb doktoritööd «MikroRNA-d keratinotsüütide rakulise vastuse reguleerimisel naastulise psoriaasi ja atoopilise dermatiidi korral» 12. novembril kell 14 Ravila 19 ruumis 1006. Doktoritöö juhendajad on Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane ning dermatoloogia ja veneroloogia professor Külli Kingo.