Küsitlus: üle poole Eesti elanikest peab koroonaolukorda kriitiliseks

67% Eesti elanikest peab olukorda kriitiliseks. Elanikest 16% usub, et terav kriis on möödas, kuid peab säilitama valvsust ja järgima ohutusabinõusid. Foto: Shutterstock

Kui oktoobri lõpus Eesti inimeste ohutunnetus pisut vähenes, siis novembri alguseks oli see taas hüppeliselt kasvanud. 

67% Eesti elanikest peab olukorda kriitiliseks, mis on viimase kuue kuu kõrgeim näitaja. 87% inimestest on valmis vähemalt teatud olukordades maski kandma ning 39% pooldab kehtivate meetmete karmistamist, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud Turu-uuringute AS elanikkonnaküsitlusest.

«Oktoobri lõpus inimeste ohutunnetus pisut vähenes, ilmselt Eesti suhteliselt heade näitajate tõttu võrreldes teiste Euroopa riikidega. Kuid novembri alguseks, mil ka Eestis nakatumiste arv on kiirel tõusuteel, on ohutunnetus taas hüppeliselt kasvanud,» ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Vaike Vainu.

Kõige sagedamini hindavad olukorda kriitiliseks 75-aastased ja eakamad (86%), kõige harvemini aga 25–34-aastased (48%). Elanikest 16% usub, et terav kriis on möödas, kuid peab säilitama valvsust ja järgima ohutusabinõusid.

Koroonaviiruse levikut tõkestavad meetmed

Novembri alguses toetas koroonaviiruse tõkestamise kehtivaid meetmeid 48% elanikest. Inimeste toetus praeguste meetmetega jätkamisele on endiselt suur – kõrge nakkusohuga riikidest saabunutele karantiini kehtestamist pooldab 91%, piiranguid meelelahutusasutustele 86%, piiranguid sise- ja väliüritustele 80% ning alkoholi müügipiiranguid baarides ja restoranides 64% elanikest.

Nakatumise vältimiseks on kõige levinum tegevus käte pesemine, aevastamisel suu ja nina katmine, haigusnähtudega inimestega lähikontakti vältimine ning käte desinfitseerimine. Võrreldes oktoobri lõpuga on pisut kasvanud kodus püsivate elanike osakaal. Maski kannab enda sõnul 25% elanikest. «Kõrgeim on valmidus kanda maski arsti juures, ühistranspordis ning kaubanduskeskustes ja kauplustes. Madalaim on valmidus kanda maski erapidudel,» ütles Vainu.

Stressi põhjustav hirm nakatumise ees

Viimase 30 päeva jooksul stressi või pinget tundnud inimeste osakaal on tasapisi kasvanud. Seoses koroonaviiruse ohuga põhjustab inimestele kõige enam stressi või pinget kartus nakatumise ees. «Ligi kolmandik inimestest tunneb hirmu töökoha ja sissetuleku kaotuse ees ning muret, et puuduvad säästud, mis võimaldaksid sissetulekute vähenemise korral toime tulla,» ütles Vaike Vainu. Paljude inimeste jaoks on koroonaohu tõttu muutunud keerulisemaks ka suhted lähedastega.

Olukorra mõju sissetulekule

42% elanike hinnangul on koroonaviirusega seotud olukord negatiivselt mõjutanud tema enda või tema pere sissetulekut, sealjuures 20% hinnangul on neil praeguse sissetuleku juures raske või väga raske toime tulla. Kohalike omavalitsuste poolt pakutavate toetusvõimalustega on enda sõnul kursis vaid 19% elanikest. Omavalitsuse poole on abi saamiseks pöördunud vaid 3% elanikest.

«Koroonaviirusega seotud olukorra tõttu võivad toimetulekuraskustesse sattuda ka inimesed, kes tavaolukorras abi ja toetust ei vajaks ning pole seetõttu ka abivõimalustest teadlikud. Inimest tuleks julgustada toimetulekuraskuste korral oma kohaliku omavalitsuse poole pöörduma, et tema probleemid ei eskaleeruks,» kommenteeris tulemusi Vaike Vainu.

Koroonapiirangute mõju õppimisele

Koroonaviiruse leviku tõttu on alates kevadest distantsõppega kokku puutunud 12% inimestest kas õpilase või tudengina ning 24% lapsevanemana. Õpilased tõid distantsõppega seonduvate põhiprobleemidena esile raskusi õpimotivatsiooni säilitamisel, õppekoormuse suurenemist ning liigset rõhuasetust iseseisvatele töödele. Ka ligi pooled lapsevanemad pidasid põhiprobleemideks eelkõige õppekoormuse suurenemist ning iseseisvate tööde rohkust.