Eestis pole veel grippi leitud, levivad teised viirushaigused

Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihasvaluga. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Terviseameti andmetel pole Eestis veel kinnitatud ühtegi gripiviirust, kuid jätkuvalt kasvab ägedate viirusnakkuste tõttu arsti poole pöördumiste arv. Jätkuvalt esineb kõige enam rinoviirust.

Perioodil 1.-7. november pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2892 inimest, kellest ligi 1000 pöördumist on seotud laste haigestumisega.

Tallinnas on registreeritud pöördumiste arv nädalaga tunduvalt kasvanud. Lisaks Tallinnale on kõrge hingamisteede viirusnakkuste registreerimise näitaja ka Tartumaal ja Ida-Virumaal.

Haigestumine Euroopa regioonis

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli Euroopa Liidus grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madal. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel on gripiviiruse suhtes testimiste arv tõusnud. Perioodil 12.-25. oktoober tehti 95 riigis 94241 gripiviiruse testi, millest 140 osutusid positiivseks. Nendest 80 moodustavad A-gripiviiruse (peamiselt H3N2 tüvi) ja 60 B-gripiviiruse (peamiselt Yamagata tüvi). Sellest võib järeldada, et haigestumine gripiviirusse on langenud, mida saab seostada Covid-19 vastaste tõrjemeetmete laialdase rakendamisega.

Mida teha haigusnähtude puhul?

Terviseamet soovitab viirusnakkuste põdejatel jääda koju ja ennast terveks ravida, kuna haigestunu võib teisi nakatada kuni seitse päeva. Haigena tööl, koolis, lasteaias käimine kurnab ka organismi.

Köhides ja aevastades tuleks nina ja suu salvrätiga katta ning vältida silmade puudutamist. Pea meeles pesta tihti käsi. Ela tervislikult — maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused on üldjuhul nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Paljudel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Kliinilise pildi järgi, millise konkreetse viirusega tegu, on raske eristada. Selle saab täpselt kindlaks määrata vaid viroloogialaboris.

Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Rinoviirused on umbes 30-40 protsendil täiskasvanutel esinevate niinimetatud külmetushaiguste põhjuseks.

Üldjuhul piirduvad haigusnähud ülemiste hingamisteedega: nohu, köha ja väike palavik. Kuid nagu gripi puhul võib ka paragripi, RSV ja adenoviiruste nakkuse korral tekkida kopsupõletik. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni, eriti lastel. Spetsiifiline ravi puudub. Vajadusel kasutatakse haigusnähte leevendavat, toetavat ravi — palaviku alandamine, valuvaigistid, rohke vedeliku joomine, hingamist kergendavad ravimid.