Kõik saab alguse toitumisest, kui sööme mitmekesiselt ja tasakaalustatult, pole üldjuhul vaja vitamiine juurde võtta. Selleks aga peab meie toidulaual olema piisavalt juur- ja puuvilju, täisteratooteid, küllastamata rasvu (oliivõli, avokaado jne), taimseid valgu- ja kiudaineallikaid (seemned, pähklid, oad ja herned) ja täisväärtuslikke valgu allikaid (muna, kala, liha).
Kui ei suudeta eelpool nimetatud mitmekesist menüüd järgida ja eelistatakse ülemäära töödeldud toitu või pigem magusaid ja rasvaseid eineid, siis jääb organismil puudu olulisi aineid.
Rasv- ja vesilahustuvad vitamiinid
Vitamiini püsimine kehas sõltub sellest, kas see on rasv- või vesilahustuv. Rasvlahustuvad vitamiinid (A-, D-, E-, K-vitamiin) talletatakse kehas (nt maksas) kuudeks, mistõttu ei teki vitamiinipuudus nii kiiresti, kui organism seda pidevalt piisavalt ei omasta.
Oluline on meeles pidada, et rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimisel on suur risk toksiliste efektide tekkeks, kuna organism on vitamiini talletanud ning seda pole võimalik organismist kiiresti väljutada.
Vesilahustuvad vitamiinid (C- ja B- grupi vitamiinid) imenduvad organismi, kuid neid ei talletata kauaks ning üleliigsed annused väljutatakse uriiniga. Et vältida defitsiidi teket, on organismi vaja vesilahustuvate vitamiinidega pidevalt varustada ja valida menüüsse neid sisaldavaid toiduaineid.
Mineraalaineid (tsink, raud, kaltsium, magneesium, seleen, kroom) talletab organism üle kogu keha ning nende ületarvitamist tuleb samuti vältida.
Millal ja kuidas võtta vitamiine lisaks?
Vitamiinide ja mineraalainete taseme langust organismis pole alati võimalik ilma verepildi kontrollimiseta tuvastada, kuid üldine väsimus, jõuetus, juuste väljalangemine ja meeleolumuutused võivad anda märku algavast defitsiidist.