Neuroloog räägib, kuidas saada võitu häirivast valust

Esimene samm valust vabanemisel on selgitada välja selle põhjus, räägib Tartu Ülikooli neuroloogia dotsent, neuroloog Sulev Haldre.

«Valu on selge ohumärk ja evolutsiooniliselt kaasa antud hea omadus – keha tunneb ära, kui midagi valesti on,» tõdeb dr Haldre. Olgu tegu murru, põrutuse või mõne muu probleemiga, peaaegu igal pool meie kehas on pisikesed peenikesed närvilõpmed, mis annavad sellest närvisüsteemile informatsiooni. Valuaistingu tõttu tõmbame käe ära kuumalt pliidiraualt või jala torke põhjustanud esemelt – see on automaatne.

Valuvaigistid pidurdavad valuimpulsside teket ja ülekannet. Valuvaigistavaid ravimeid mõni aeg kasutades tuleb pöörata ka tähelepanu, kas need avaldavad mõju maole – sel juhul tuleb täiendavalt võtta mao limaskesta kaitsvat medikamenti. Kui vigastus paraneb, mure saab selja taha, valu kaob ja inimene enam valuvaigistavat ravimit ei vaja.

Valu ei pruugi aga tihti olla seotud vigastusega. Närvid, mis annavad nahale tundlikkuse ja lihastele jõu, panevad jäsemed ja keha liikuma, võivad asuda kitsastes kohtades. Üks sellest tulenev sage probleem on karpaalkanali sündroom, kus käe keskmine närv on ligamentide surve all ja võib põhjustada väga ebameeldivaid kaebusi nagu käte suremine ja valu.

Randmeprobleemi korral võib tegu olla närvivaluga, aga ka näiteks randmeliigeste valuga – on see hoopis liigespõletik ja reumaatiline protsess? Neuroloogi sõnul tuleb viimast ette sageli. Siis aitab reumatoloog.

«Kui seda ei ole, siis mõnikord tõesti võib see olla närvivalu, mida tunneb ka perearst ära tüüpiliste kaebuste järgi. Neuroloog saab vaadata täpsemalt, kas tegu on närvikompressiooni valuga.»

Inimesed kaebavad arsti sõnul väga sagedasti kaelavalu ja see arvatakse tihti olevat kaelaradikuliit. „Sageli, kui patsient tuleb neuroloogi juurde, osutub arvatav radikuliit lihasskeleti üleliigsest pingest tingitud valuks,« tõdeb Haldre. Samuti on suureks probleemiks õlavöötmes tekkiv valu, mis võib olla näiteks tingitud õlaliigesest.

Sõrme kiirguv valu viitab aga närvijuurekahjustusele. Enne ravi juurde asumist on vaja eristada, millise valu liigiga on tegemist, tähendab neuroloog.

Sage probleem seljavalu

Seljavalu võib olla elukvaliteeti tõsiselt häiriv ja siingi võib olla põhjuseid mitmeid.

Kui lülisamba pilti vaadata, on näha ohtralt liigeseid, millel on ümber liigeskapslid, lülide vahel on keerulise struktuuriga lülivahekettad – seal on ligamendid, mis lülisid eest ja tagant vooderdavad. «See on tohutult võimas ja liikuv struktuur. Vanusega kaasnevad muutused – see nooruses kena, kompaktne liikuv lülisammas lihtsalt muutub jäigemaks. Mõnel inimesel on lülisammas jäigem aga juba noorena – ei liigu nii hästi, kui oleks ideaal. Loomulikult, kui see liigub valesti, venitatakse valesti, siis lülisambal on teatud liigutuste juures koormused sadades kilodes. See loomulikult põhjustab valu, sest seal ongi valuretseptorid. See ei ole elu ähvardav protsess, kuigi valu võib olla ülitugev,» nendib Haldre.

«Kui ongi niiöelda selg nõrgem, siis iga suurem töö või koormus, selle hind on valu mingisuguse aja jooksul. Näiteks kui on kartulite võtmise aeg – pärast põllutööd võib olla mitu nädalat kaebusi.»

Närvijuurekahjustuse korral kiirgub aga valu jalga – kas kanda, suurde varbasse, väikestesse varvastesse – samuti võib olla labajalg nõrgaks jäänud. «Väga selgelt tekivad tundlikkushäired, tuimus labajalal või kuskil sääres,» kirjeldab neuroloog. Haruldasem on närvijuurekahjustusest tingitud põie tühjendamise häire.

Adekvaatne valuravi tähendab õigetes annustes ravimeid, piisavalt lühikese aja jooksul, jälgides kõrvaltoimeid. Enamasti ei ole patsiendil onkoloogilist haigust ega kasvaja metastaase lülisambas, mille puhul on ravi hoopis erinev.

 Kui nädal või kauem on võetud näiteks seljavalu korral valuvaigisteid, oldud vastavalt vajadusele puhkerežiimil, peaks asjad minema juba ülesmäge. «Siis tuleb tulla tagasi ellu ja võimalusel alustada taas liikumist ja teha füsioteraapiat ehk kehalisi harjutusi,» räägib Haldre.

Parim on neid õppida ja teha füsioterapeudi pilgu alla, sest tema näeb, millised liigutused on piiratud, kus tekib lihaspinge ja saab soovitada, mida teha rohkem ning mida vähem. Vajalik võib olla ka lülisammast ümbritsevate lihaste arendamine. «Tuleb oma selga kui tööriista kasutada õigesti,» toonitab neuroloog. Näiteks kui tõsta raskusi, kummardudes kaugele ette, on koormused osadele lülisamba liigestele väga suured. Soovituslik oleks tõsta raskusi kükkis ja sirge seljaga.

Kroonilise valu tagamaad

«On oluline teha kõik, et välja ei kujuneks krooniline valu,» rõhutab Haldre.

Kroonilise valu puhul on valutundlikkus ehk valulävi langenud. Peaaju on see, mis annab organismi tulevale impulsile emotsionaalse värvingu, nii meeldivale kui ebameeldivale. Selle sõel laseb piltlikult öeldes läbi rohkem impulsse, mida tuntakse valuna ja mis tüüpiliselt ei jõuaks teadvusesse. «Ei ütle, et inimene tundlikum on, aga neid impulsse lihtsalt ei selekteerita enne ära.» Valuläve aitavad kroonilise valu korral taas tõsta erinevad antidepressandid ja epilepsiaravimid. Arst selgitab, et nendes ei ole valuvastast ainet, kuna valu tekkemehhanism ei ole samasugune nagu vastu kivi varvast ära lüües.  

«Need ravimid aitavad üldisemalt kontrollida valuülekande läbiminekut seljaajust ja kuidas seda valu käsitletakse peaajus.» Neuroloog lisab, et kui tegemist on kroonilise valuga, peab ravi olema kompleksne, holistiline. Ravis on kolm alussammast: medikamentoosne ravi, füsioteraapia ja siis psühhoteraapia, kognitiiv-käitumusliku suunaga. Sageli käiakse ka valukabinettides.

«Kinnitan, et on inimesi, kes teevad väga vastutustundlikult füsioteraapia harjutusi. Minu hinnang on, et koos harjutustega tunneb patsient ennast paremini kui ilma harjutusteta. Psühhoteraapia kättesaadavus on muidugi väike, võiks olla hulga suurem – see on tõesti probleem.»

Kui inimene on ärevuses, depressioonis, kipub ka valukontroll olema niiöelda lõdvem.

«Vaimne tervis, entusiasm, normaalne meeleolu, see on igal juhul kasulik, et hakkama saada  probleemidega. Samuti selles, et kroonilist valu välja ei kujune, on emotsionaalne hea tase väga oluline.»

Oluline veresoonte tervis

Polüneuropaatia ehk hulginärvikahjustus võib kaasuda teatud haigustega, eriti levinud on see diabeediga patsientidel. Seda iseloomustab jäsemete kaugemate osade tundlikkusehäire, valud, sipelgate jooksmise tunne, labajalgade nõrkus raskematel juhtudel.