Ekspert annab nõu: kuidas tunda ära, et vaimse tervisega pole kõik korras

Kuigi psüühikahäired ei ole alati nähtavad, ei tähenda see, et nad ei põhjustaks inimesele suuri kannatusi. Nad on sama reaalsed kui valutav hammas, pimesoolepõletik või diabeet. Foto: Shutterstock

Vaimse tervise eksperdid Maaris Kameneva ja Monika Rand Tallinna Vaimse Tervise keskusest räägivad – mis on psüühiline haigus, kuidas tunda ära, et vaimse tervisega ei ole kõik korras ning millised spetsialistid saavad sel puhul aidata. 

Psüühilised haigused 

Psüühiline haigus on kliiniline seisund, mida iseloomustavad muutused mõtlemises, tunnetes ja käitumises. See ei ole lihtsalt mõnikord tabav tusatuju või näiteks hirm esinemise ees, vaid selgelt kõrvalekalduv nähtus. Üksik juhtum, millega kaasneb veider käitumine või ebaharilik tuju, ei tähenda veel haigust. Haiguse diagnoosimiseks peab selline ebaharilik seisund olema püsiv või korduv, põhjustama inimese või teda ümbritsevate jaoks kannatusi ning takistama tavapärast, ühiskonnas aktsepteeritud viisil toimimist ühes või mitmes eluvaldkonnas.

Psüühilised haigused on oma olemuselt väga mitmekesised. On kergemaid ning väga raskeid, lühemaajalisi ning selliseid, mis kestavad kogu elu. Vaimsete haiguste põhjused on nii bioloogilised, psühholoogilised kui ka sotsiaalsed, rolli mängivad nii pärilikkus kui ka keskkond. Paljude psüühikahäirete, sealhulgas skisofreenia täpsed tekkepõhjused ei ole teada.

Enim tuntud psüühilised haigused on ärevushäired (näiteks paanikahäire, üldistunud ärevushäire, obsessiiv-kompulsiivne häire, foobiad), meeleoluhäired (sealhulgas depression ja bipolaarne häire), psühhootilised häired (näiteks skisofreenia).

Vaimse tervise ohuolukorrast annab märku see, kui inimene

• ei tunne enam millestki rõõmu ja lootus on kadunud;
• on endasse tõmbunud ja ei taha enam kellegagi suhelda;
• satub pidevalt teistega suheldes konflikti;
• tunneb pidevat jõuetust ja väsimust;
• ei saa magada või magab / tahab magada kogu aeg;
• sööb vahetpidamata või ei tunne mingit isu toidu järele;
• tunneb end alaväärsena;
• tunneb hirmu ja ärevust;
• teeb midagi ennastkahjustavat või mõtleb enesetapule.

Psühhiaater, psühholoog ja kliiniline psühholoog

Kui inimene tunneb endal ohumärke sellest, et vaimse tervisega ei ole kõik korras, siis tuleb esimesena ühendust võtta perearstiga, kes hindab olukorda ja teab soovitada samme edasiseks tegutsemiseks. Samuti on perearst kursis sellega, kas, kuidas ja millise arsti või spetsialisti poole tuleb ravi saamiseks edasi pöörduda.

Psühhiaater on arst, kes on residentuuris spetsialiseerunud psühhiaatria erialale. Tal on oskus ja õigus diagnoosida ning ravida psüühika- ja käitumishäireid. Arstina, ja ainsana vaimse tervise valdkonna spetsialistidest, on tal õigus välja kirjutada ravimeid.

Psühholoogil on akadeemiline kõrgharidus psühholoogias ning ta on omandanud põhjalikud teadmised inimese käitumisest ja vaimsetest protsessidest. Psühholoog tegeleb psühholoogiliste probleemide hindamise, leevendamise ja ennetamisega. Juhul kui psühholoog on saanud väljaõppe terapeudina, võib ta pakkuda ka psühhoteraapiat.

Kliinilisel psühholoogil on lisaks kõrgharidusele psühholoogias ka kliinilise psühholoogi kutsetunnistus ning tal on süvendatud teadmised psüühika- ja käitumishäiretest. Psühholoog, ka mitte kliiniline psühholoog, ei kirjuta välja ravimeid.