Arst räägib raskest kopsuhaigusest: mis on KOK?

Tüüpiline KOKi patsient on suitsetaja või endine suitsetaja, sõltumata soost. Haigus esineb rohkem vanemaealistel, kuid viimastel aastatel haigestuvad järjest nooremad. Illustreerival pildil tervishoiutöötajate meeleavaldusel osaleja Nice'is, Prantsusmaal 15.10.2020. Foto: Eric Gaillard/Reuters/Scanpix

Rahvusvahelisel raske kopsuhaiguse päeval selgitab Ida-Tallinna keskhaigla kopsuarst dr Žanna Šreitor, mida kujutab endast haigus, mis on surmapõhjusena kolmandal kohal pärast isheemiatõbe ja insulti.

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK on krooniline progresseeruv raske haigus. Hingamisteedes tekib krooniline põletik, mille tagajärjel limaskest muutub ja bronhide valendikes tekib röga. Kui sinna sattuvad mikroobid, viirused või parasiidid, tekib infektsioon.

Röga võib muutuda mädaseks ning hakata bronhe ummistama. Bronhisein muutub, bronhid ahenevad ning tekib õhuvoolu takistus. Organism ei saa piisavalt hapnikku, võib tekkida raske südamepuudulikkus ja kognitiivse funktsiooni langus.

Inimene invaliidistub ja haigus mõjutab oluliselt elukvaliteeti: inimene kaotab võime vabalt liikuda ja toimetada ning muutub lisahapnikust sõltuvaks.

Maailmas on hinnanguliselt umbes 210 miljonit KOKi patsienti. Eesti statistika pole täpne, arvestuslikult on patsiente 60 000. KOK on surmapõhjusena kolmandal kohal pärast isheemiatõbe ja insulti.

Oska märgata haiguse sümptomeid!

Haigus algab kroonilise köhaga – patsiendid nimetavad seda suitsetaja köhaks, tekib rögaeritus, vahel muutub see mädaseks. Sageli on röga bronhides ning seda on raske välja köhida. Järk-järgult süveneb hingamisraskus ja õhupuudustunne. Füüsilisel koormusel tekib hingeldus, hingamisraskus süveneb ja piirab patsiendi füüsilist aktiivsust, seoses sellega vähendatakse alateadlikult koormust. Võivad tekkida vilistav hingamine, nii-öelda kiuned rinnus.

Riskirühmas on suitsetajad ning inimesed, kes töötavad tolmuses keskkonnas, näiteks puidu- või metallitööstuses või puutuvad kokku keemiliste ainetega.

Tüüpiline kopsuhaige on suitsetaja või endine suitsetaja, sõltumata soost. Haigus esineb rohkem vanemaealistel, kuid viimastel aastatel haigestuvad järjest nooremad inimesed. Kahjuks pöördutakse arsti vastuvõtule liiga hilja, siis kui haigus on juba progresseerunud.

Kuidas haigust diagnoositakse?

KOK diagnoositakse sümptomite alusel ja funktsionaalsete testidega, näiteks spirograafia, mille abil mõõdetakse kopsumahtu ja hingamisfunktsiooni ehk bronhide läbitavust. Samuti tehakse uuringud, kus jälgitakse hingamisnäitajaid koormusel, võimalus on mõõta organismi hapniku omandamist. Lisaks tehakse röntgeniülesvõte rindkerest ja vajadusel tehakse tomograafiauuringud, mille abil saab hinnata kopsukoe muutuste ulatust.

Mida saab ise ära teha?

Haiguse diagnoosimisel peab esimese asjana lõpetama suitsetamise, kui seda veel tehtud pole. Teisel kohal on ravimid: põhiline ravi on inhalaatorite ehk  piipudega. Ravi määrab perearst või kopsuarst. Ravi peab jätkuma regulaarselt ja kestab elu lõpuni. Ravimid laiendavad bronhe ning on põletikuvastase toimega – nii vähendavad ravimid haiguse sümptomeid ja pidurdavad selle arenemist.

Ravis on lisaks kopsuarstile tähtis roll astmaõel, kes õpetab ja kontrollib inhaleerimistehnikat: inhalaatori kasutamine tuleb korralikult selgeks teha, sest vale tehnika korral on raviefekt väiksem.

Patsient peab palju liikuma. Ka hingamisharjutused vähendavad haiguse sümptomite kulgu. Kui aga haigus on arenenud väga sügavale, määratakse kodune hapnikravi.

Vaata videot arsti selgitustega: mis on KOK? eesti keeles või vene keeles