P, 27.11.2022

Beebide füsioterapeut õpetab, mida tuleks lapse esimesel eluaastal tähele panna

PM Tervis
Beebide füsioterapeut õpetab, mida tuleks lapse esimesel eluaastal tähele panna
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Shutterstock

Esimene eluaasta  on lapse arengus väga tähtis, kuna just siis pannakse alus lapse hilisemale liigutuslikule arengule. Mida lapse arengus silmas pidada, õpetab Ülemiste Tervisemaja Babysporti füsioterapeut Urmi Kukk.

Esimesed elukuud

Esimestel elukuudel pöördutakse Urmi sõnul enam füsioterapeudi vastuvõtule, kui beebi kehatüvi on asümmeetriline ning ta eelistab vaadata ainult ühele kehapoolele või ei suuda näiteks säilitada pea asendit keskjoonel ning tuua pead kaasa kätest istuma tõmmates. «See on üks kolmanda elukuu olulisemaid oskusi,» ütleb Urmi viimase kohta.

Samuti peab Urmi sõnul jälgima, et lapse lihastoonus poleks liiga kõrge ega madal. Sellised probleemid annavad endast märku, kui näiteks on raske vahetada mähet või last vannitada. «Beebi ei suuda siis säilitada kõhuliasendit. See tähendab, et ta õlavööde on nõrk, käed vajuvad laiali, aga võib ka olla, et õlavööde on liiga pinges ja nad teevad nn «lennukit».» Vähene kõhuliasendis olemine mõjutab hiljem lapse rühti, kuna lülisamba füsioloogilised kõverused jäävad normaalselt välja arenemata. «Lapse õlavööde jääb nõrgaks, ta ei suuda lükata ennast neljakäpuli asendisse ja käputama hakata. See tähendab, et hiljem kiire kasvu perioodil võib lapsel areneda rühihäire,» hoiatab Urb.

Kuues elukuu

Kuuendaks elukuuks peaksid beebid hakkama end pöörama seljalt kõhule. «Kui pööramine ei taha kuidagi tulla või ei näita beebi üles huvi juba neljandal elukuul küljele pööramisel, siis tuleks konsulteerida füsioterapeudiga,» tõdeb Urm. Lisaks soovitab ta vaadata, kas beebi suudab ennast kuuendal elukuul lükata sirgetele kätele ja ka haarata kätega varvastest. «Siis on beebidel tavaliselt vastavalt kas siis õlavööde või kõhulihased nõrgad.»

Pooleaastane laps peaks suutma ka haarata kätega varvastest ning neid suhu viia. See kuuenda elukuu oskus näitab, kas laps suudab hiljem istuda jalad ees sirge seljaga.

Seitsmes ja kaheksas elukuu

Seitsmes ja kaheksas elukuu on laste koordineeritud liikumise algus. «Just siis hakkab vahelduvate liigutusega käputamine. Kindlasti vaadake, kuidas ta roomab. Kui beebi roomab pikemat aega ainult ühe kehapoolega, siis arenevad tema ühe kehapoole lihased tugevamaks, mis taas võib hiljem hakata mõjutama lapse hea rühi arengut,» sõnab Urb.

Kui laps istub vaid w-istes (laps istub jalad põlvedest painutatud taha ja pepu on jalgade vahel)on tema kehatüvelihased nii nõrgad, et ta ei suuda ennast lükata üle õla jalad ette istuma. «Pidev w-istes istumine ei mõjuta mitte ainult lapse rühti, vaid ka siseelundeid. W-istes istudes on lapse õlad ette vajunud, selg kühmus, see omakorda mõjutab hingamislihaste ja kopsude tööd,» hoiatab füsioterapeut.

Kindlasti peaks füsioterpeudi poole pöörduma ka siis, kui aasta kuni pooleteistaastane laps ei leia tasakaalu, et iseseisvalt kõndima hakata, seisavad kikivarvul või liiguvad edasi põlvedel. «Selliseid lapsi tuleb ka sagedasti ette ja kahjuks ei oska vanemad sellele tähelepanu pöörata. Võiks öelda, et tegelikult on lausa vastupidi – tihti arvatakse, et see on lahe,» räägib Urb.

Märksõnad
Tagasi üles