Teadlane selgitab, mis muudab Covid-19 suhtes eriti haavatavaks

Strasbourgi haigla arstid raskelt haiget Covid-19 patsienti ravimas. Foto: CHRISTIAN HARTMANN/REUTERS/Scanpix

Alates pandeemia algusest on kümned uuringud näidanud, et paljud Covid-19 kõige raskemini haigestunud patsiendid on olnud liigse kehakaaluga. 

Rahvusvaheline teadlaste meeskond koondas esimese metaanalüüsi, mis avaldati augustis ajakirjas Obesity Review, kus vaadeldi ligi 400 000 patsienti. Nad leidsid, et rasvunud inimesed võrreldes tervisliku kehakaaluga inimestega nakatusid koroonaviirusega ja sattusid haiglasse 113 protsenti suurema tõenäosusega, intensiivravisse 74 protsenti rohkem ja surid 48 protsenti suurema tõenäosusega.

Teine uuring hõlmas Covid-19 hospitaliseerimiste määra enam kui 334 000 inimese seas Ühendkuningriigis. Ajakirjas  Proceedings of the National Academy of Science avaldatud uuring leidis, et ehkki see näitaja saavutas kõrgeima taseme inimestel, kelle kehamassiideks (KMI) oli 35 või suurem, hakkas see tõusma kohe, kui inimese KMI tõusis üle 25. Soomes loetakse koroonaviiruse riskirühma inimesed, kelle kehamassiindeks on suurem kui 40.

Väljendi kehamassiindeks ehk KMI töötas 1985. aastal välja Maailma terviseorganisatsioon ja seda kasutatakse rasvumise hindamiseks. Kehamassiindeksit arvutatakse, jagades kehakaalu kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. KMI alla 19 – alakaal, KMI 19-24,9 – normaalkaal, KMI 25-29,9 – ülekaal, KMI üle 30 – rasvumine. 

Miks siis rasvunud inimesed haigestuvad kergemini?

Ülekaalulistel inimestel on sagedamini muid haigusi, mis on Covid-19 riskifaktorid, sealhulgas südame- ja kopsuhaigused, diabeet, kroonilised põletikud, kõrge vere hüübimise tase jt. Kõhuõõne rasv surub rinnalihasele, mis omakorda surub kopsudele, vähendades kopsumahtu.

Rasvunud inimestel on ka nõrgenenud immuunsüsteem. Immuunsus nõrgeneb osaliselt seetõttu, et rasvarakud imbuvad elunditesse, kus immuunrakke toodetakse ja hoitakse, näiteks põrn, luuüdi ja harknääre, muutes immuunsüsteemi vähem tõhusaks keha kaitsmisel haigustekitajate eest või reageerimisel vaktsiinile.

On leitud, et gripi vastu vaktsineeritud ülekaalulistel inimestel on kaks korda suurem risk haigestuda kui vaktsineeritud tervisliku kehakaaluga inimestel. See tähendab, et  koroonavaktsiinide uuringud peavad hõlmama ka ülekaalulisi inimesi, sest koroonaviiruse vaktsiinid võivad neil inimestel olla vähem efektiivsed.

Kas olukorda saab parandada?

Cambridge'i ülikooli teadlase Stephen O'Rahilly andmetel võib treenimine ja isegi kehakaalu vähene kaotamine parandada ülekaaluliste inimeste tervist ja hõlbustada koroonaviiruse infektsiooniga toimetulekut. Kaalu vähendamine ei ole kerge, kuid kaal väheneb, kui suureneb ainevahetuse kiirus. Kehaline koormus suurendab energia kulutamist, seega kui pime ning vihmane ilm ei meelita õue, peab võimlema toas. Ka mõningad toiduained  (greip, roheline tee, rasvased kalad) tõstavad termogeneesi ehk keha soojatootmise võimet, pidurdavad energia ladestamist rasvana või vähendavad isu. Neid toiduaineid võiks toidusedel sisaldada.