Seitse enimlevinud müüti külmetushaigustest. Mida uskuda?

Kas teadsid, et külmetamine ei põhjustagi külmetushaigusi? Haigeks jääme hoopis siis, kui meie organismi immuunsus on madal ning me puutume samal ajal kokku viirusekandjaga. Sügistalvine jahe õhutemperatuur ning madal õhuniiskus nõrgestavad inimese organismi vastupanuvõimet, ent just sel perioodil muutuvad viirused eriti nakkusohtlikuks. Millised enimlevinud müüdid viirustega kaasas käivad ja kas neid uskuda või mitte, selgitab Apotheka proviisor Triinu Entsik-Grünberg.

1. Antibiootikumid ravivad külmetust

Vale. Enamikku niinimetatud külmetushaigusi, näiteks köha, bronhiit, gripp ja suurem osa kurguvaludest, põhjustavad hoopis viirused. Antibiootikumid suudavad aga tappa baktereid, mitte viirusi. Viirusnakkuse puhul ei aita antibiootikumid infektsioonist vabaneda ja seega ei tee nad mitte kuidagi enesetunnet paremaks. Selles olukorras antibiootikumid pigem nõrgestavad organismi veel enam ja muudavad taastumise vaevalisemaks. Samuti ei tohi võtta antibiootikume igaks juhuks, liiga sage antibiootikumide tarvitamine tekitab resistentsust, mis tähendab, et kui ühel hetkel on tarvis tõsist haigust antibiootikumidega ravida, võib juhtuda, et need enam ei aita.

2. Ninaspreid kuivatavad nina limaskesta

See peab paika. Mõned nohuspreid, mis sisaldavad ksülometasoliini või oksümetasoliini, võivad liiga sagedasel ja pikaajalisel kasutamisel nina kuivatada ning tekitada sõltuvust. Vältimaks nina limaskesta kroonilist turset, tuleb meeles pidada, et spreisid kasutatakse ainult vajaduse korral maksimaalselt kolm korda päevas ja mitte kauem kui viis päeva järjest. Eelistada võiks preparaate, mis peale ksülometasoliini sisaldavad ka dekspantenooli, mis kaitseb nina limaskesta või hüaluroonhapet, mis hoiab nina limaskesta niiskena.

Kui nohu hakkab tulema, tuleks nina loputada loodusliku steriilse mereveega, mis puhastab ja niisutab. Selle tulemusel väheneb tüsistuste risk ja paraneb ninahingamine. Merevett on hea kasutada ka nohu ennetamiseks viirusrohkel ajal, aga ka kütteperioodil nina niisutamiseks. Selleks sobivad hästi ka ninaõlid.

3. Gripivaktsiin kaitseb kõikide külmetushaiguste eest

Vale. Gripivaktsiin kaitseb ikkagi ainult gripiviiruste põhjustatud haigestumiste eest, ega hoia ära kõiki võimalikke viirushaigusi. Tavalise viirushaigusega kaasneva köha ja nohu vastu vaktsiin ei aita. Küll aitab igasuguseid viiruseid vältida tihe ja korralik kätepesu ning immuunsüsteemi tugevdamine.

4. Õhukeste riiete või märgade juustega külma käes olemine põhjustab külmetuse

Kui organismi kaitsevõime viiruste vastu on tugev, siis õhukeste riiete ja märja peaga väljas viibides kohe haigeks ei jää. Samas võib selline käitumine nõrgestada organismi immuunsust ja kui seejärel puututakse kokku viirushaige inimesega, on haigus kergem tulema. Märja peaga väljas viibimine võib põhjustada ka lihasvalusid kukla-, kaela- ja õlapiirkonnas.

5. Kodused vahendid, nagu C-vitamiin, kuum tee ja supp, ei aita külmetuse ravile kaasa

Vastupidi. Kui tunned, et hakkad haigeks jääma, on soe kanasupp, kibuvitsa-, pärnaõie-, vaarikavarre- ja/või kanarbikutee või miks mitte ka mustsõstramoositee joomine kõige õigem asi, mida saad enda jaoks ära teha. Kui palavikku pole ja on külmavärinad, siis võiks lisaks tee joomisele teha ka sinepi jalavanni. Pärast kõigi nende protseduuride läbimist võiks teha uinaku, sest haigestuvale organismile on ka puhkus omamoodi ravim.

6. Palavik tähendab külmetushaigust

Nii ja naa. Enamasti on palaviku põhjuseks iseenesest mööduv viirusinfektsioon. Palavik on organismi kaitsereaktsioon, mis aeglustab viiruste ja bakterite kasvamist ning paljunemist. Palavikuks loetakse kehatemperatuuri üle 38 °C. Kui kehatemperatuur on alla 38 °C ja muid sümptomeid, nagu valu, krambid ja ülemäärane loidus, ei esine, ei ole vaja hakata kohe kehatemperatuuri alandama. Sellisel juhul tuleb piisavalt juua toasooje vedelikke ja puhata. Kui palavik on 38 või enam, tuleb palavikku alandada. Selleks sobivad paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavad preparaadid, lastele ja täiskasvanutele oma variandid.

Palavik võib olla põhjustatud ka muudest teguritest, nagu näiteks bakterid ja nakkused, hormonaalse süsteemi häired (kilpnäärme probleemid), immuunsüsteemi häired (kasvajad, lastel ka pärast vaktsineerimist) ning valkude lagunemise tagajärjel (ülitugev füüsiline pingutus, esimene tugev päevitus jne). Pikalt kestnud palaviku korral tuleks pöörduda perearsti poole.

7. Külmetushaiguse kestust ei saa muuta

Vale. Viirushaiguse kestus sõltub tihti sellest, kuidas reageerid, kui tunned, et hakkad haigeks jääma. Kui tunned, et hakkad haigeks jääma, tuleks kohe koju jääda või töölt koju minna ja organismile puhkust anda. Kui liikuda haigena ringi ja parandada enesetunnet tehislikult, niinimetatud gripiteedega, selle asemel, et lasta organismil rahus viirusega võidelda, võtab haigusest võitu saamine kindlasti kauem aega. Mis veel hullem, selline käitumine võib viia tõsiste tüsistuste tekkimiseni. Samuti võib organismi veelgi nõrgestades olemasolevale viirushaigusele mõne muu viiruse lisaks saada.