Perearst Madis Veskimägi annab soovitused, kuidas kaitsta end koroonaviiruse eest

Perearst Madis Veskimägi. Foto: Remo Tõnismäe

«Tunnen arstina kohustust kirjutada sellest, kuidas koroona ajastul kaitsta ennast, oma lähedasi ja kogu rahvast,» kirjutab sotsiaalmeedias perearst Madis Veskimägi. Ta jagab 12 soovitust, kuidas seda teha. 

«Tegemist on nakkushaigusega, mis levib õhu kaudu, imepisikeste piisakeste, aerosoolide vahendusel. Viirus, ehk valgumolekul ei suuda iseseisvalt paljuneda ega levida – vajalik on inimese olemasolu,» selgitab Veskimägi. 

1. Väldi asjatult viibimist rahvarohketes kohtades – poed, massiüritused, peod jm.

2. Väldi lähikontakti. Pean õigeks 1+3 reeglit ehk 1 inimene ja 3 meetrit vahet teisega.

3. Kui teisiti ei saa ja tingimata peab viibima rahvarohkes kohas, eriti siseruumides, kanna maski. See aitab vähendada imepisikeste, viirust kandvate piisakeste sattumist hingamisteedesse.

4. Avalikes, rahvarohketes siseruumides viibi nii lühikest aega kui võimalik. Mida pikemalt viibid, seda suurem on tõenäosus, et tekib hingamisteedes viiruse kontsentratsioon, millele järgneb haigestumine.

5. Võimalusel väldi ühistransporti, käi jala. Näiteks reipalt kõndides äärelinnast kesklinna, umbes kolm kilomeetrit, jõuab kohale isegi kiiremini. Bussi oodates on oht külmetada, langeb kaitsevõime erinevate pisikute suhtes. Reibas kõnd on hea südamele ja kopsudele, paraneb meeleolu, ööuni on parem.

6. Kontorites, koolides jm tuleb kindlasti ruume tuulutada pigem rohkem kui vähem.

7. Räägi tööandjaga, leia võimalusi kaugtööks, eraldi suurest kollektiivist või kodukontori lahenduseks.

8. Kindlasti pese või desinfitseeri käsi ruumi sisenemisel ja sealt väljumisel!

9. Haigestumist aitab vältida korralik puhkus, hea ööuni ja tervislik toit – see aitab tugevdada immuunsüsteemi.

10. Kui suitsetad, loobu esimesel võimalusel, abiks on perearsti, pereõe, kopsuarsti või psühholoogi soovitused, erinevad ravimid. Tubakasuits halvab hingamisteid vooderdava ripsepiteeli, langeb selle kaitsevõime ja erinevad pisikud võivad kergemini põhjustada raskeid kopsupõletikke jt haigusi.

11. Haigusnähtude tekkides jää koju, hoiata oma pereliikmeid ja tuttavaid, väldi lähikontakte. Haigusnähtudeks võib olla ka seletamatu väsimus, maitsetundlikkuse muutus, kratsimistunne kurgus, loomulikult ka palavik, köha, nohu. Nende tekkides helista perearstile, kuula soovitusi edasise osas.

12. Sina vastutad iseenda, oma tervise ja rahva ees. Ükski ametnik ega meedik ei asenda sinu otsuseid ja ei saa elada sinu elu.

«Need mõtted ja soov seda postitust kirjutada sündisid paar päeva tagasi, kui kõndisin Pelgulinna selveris ja nägin, et umbes 10 protsenti poesviibijatest kannab maski. Maski ei kandnud ka kassatöötajad. Küsisin – miks?  Vastati, et nad on klaasi taga ja polevat vaja. Rääkisin ruumis hõljuvatest aerosoolidest ja ekspositsiooniajast, mis ühel hetkel võib viia töötaja haigestumiseni. Selle peale kehitati õlgu,» rääkis Veskimägi.

Perearst ütleb, et tööl kasutab ta suure ohu korral FFP2 respiraatorit ja visiiri. Niinimetatud kirurgiline mask on soliidne küll, kuid maskivoltide kaudu siseneb-väljub õhk vabalt ja ei teki piisavat kaitset. «Minu hinnangul on piisavalt hea nanofiibrist, korraliku tootja mask, see liibub meeldivalt ümber nina ja suu. Harrastan reibast kõndi värskes õhus. Ei teki mingit lämbumistunnet, pigem on kõndimine mõnusam, külm õhk ei näpista hingamisteid,» ütles Veskimägi. Mask on pestav kuuma veega ja korduvalt kasutatav. Pärast maski kandmist võta see ühte aasapidi sikutades eest ära ja aseta puhtasse kotti. Käsitse maski ettevaatlikult kui tõenäoliselt nakkusohtlikku eset. «Pese käsi!» rõhutab perearst.