Kui kevadel läksid õpilased nädalateks täies mahus koduõppele, siis praegu toimuvad enamikus koolides lisaks distantsõppele ka kohapealsed tunnid, mistõttu on koolimajad potentsiaalsed nakkuse levimise kohad. Praktika näitab, et nii ei ole ainult teoreetiliselt, kirjutavad kooliõed pöördumises.
Selliseid koole, kus õppetöö toimub veel n-ö täiskomplektis, on alles jäänud üksikud. Kuid olukord muutub iga päev ja see ei pruugi nii jääda. Kui veel eelmisel nädalal olid näiteks Õismäel asuvad koolid viirusest suhteliselt puutumata ja õppetöö toimus koolimajades, siis sel nädalal tuli ka sealsetel koolidel distantsõpe kasutusele võtta.
Praegu ei ole kooliõdede sõnul võimalik öelda, kuidas on mõnel koolil õnnestunud viirust kauem vältida. «Võib-olla on oma osa sellel, et osa koolides on lapsed rohkem pärit ümberkaudsest piirkonnast ja ei kasuta kooli tulekuks ilmtingimata ühistransporti. Või siis tullakse küll kooli kokku üle linna, kuid kasutatakse selleks lapsevanemate transporti. Kuid viiruse leviku piiramiseks ei ole ühte võluvitsa, kasutada tuleb kõiki kättesaadavaid meetodeid komplektis,» öeldakse pöördumises.
Praegu on koolides valdavalt kasutusel erinevad kontaktõppe ja distantsõppe kombinatsioonid. Üks variant on kontaktõpe algklassidele, aga distantsõpe vanematele klassidele. Teine variant on «kordamööda lahendus», kus ühel päeval on koolis nooremad, teisel päeval vanemad õpilased.
Nädal tagasi algas õpetajate haigestumise laine, sest õpetajad kandsid küll visiire, kuid mitte maske, ning see ei ole piisav. «Sel nädalal on alanud õpilaste haigestumise laine. Lähikontaktsetena on meie 80 kooliõest tänaseks karantiini suundunud kaks kooliõde,» kirjutavad õed.