HIV-i testimisnädal: koroonaviiruse varjus tuleb säilitada valvsus ka teiste nakkushaiguste suhtes

Terviseteadlikku käitumist illustreerival pildil FC Flora jalgpallurid, kes käisid kogu meeskonnaga HIV kiirtesti tegemas (Lilleküla Staadion, Tallinn, 12.11.2018) Foto: Konstantin Sednev / Postimees

23.–29. novembrini toimuval üle-euroopalisel HIV-i testimisnädalal kutsuvad terviseeksperdid üles valvsusele ka muude nakkushaiguste kui koroonatõve suhtes.

Seoses riigis valitseva Covid-19 olukorraga ei korralda Tervise Arengu Instituut (TAI) tänavu harjumuspäraseid testimisnädala üritusi, vaid tuletab meelde, et HIV-testi saab teha aastaringselt HIV testimis- ja nõustamiskabinettides, perearstide ja eriarstide juures ning noorte nõustamiskeskustes.

Endale sobivaima kabineti kontaktid leiab hõlpsasti hiv.ee veebilehelt. Vere võtmine HIV-analüüsiks on tasuta ning võtab aega vaid mõne minuti.

Vähemalt korra elus peaks kõik seksuaalselt aktiivsed täiskasvanud end HIV-i suhtes testima. Kindlasti peab testima, kui on väikseimgi kahtlus HIV-iga nakatumise suhtes, sest testi tegemine on nakatumisest teada saamiseks ainus võimalus. Kui inimesed ei tea oma nakatumisest, ei saa nad ka arstiabi.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul võib Eestis olla ligi 40 protsenti HIV-i juhtudest tuvastamata.

«Need inimesed ise ei tea oma nakatumisest ja on potentsiaalsed nakkusallikad. Selleks, et need inimesed üles leida ja ravida, ongi vaja rohkem testida,» selgitab TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise keskuse vanemspetsialisti Iveta Tomera.

Viimastel aastatel on HIV-i levik Eestis küll stabiliseerunud, kuid on endiselt uute nakatumisjuhtude sageduses Euroopas kõrgeimate seas. Tänavu esimese kümne kuuga on Terviseameti andmetel Eestis diagnoositud 126 HIV-iga nakatunud inimest. Kokku on aastate jooksul Eestis HIV diagnoositud 10 079 inimesel.

Suur osa Eesti elanikke peab HIV-i süstivate narkomaanide haiguseks. Ometi on kasvanud just nakkuse heteroseksuaalne levik. 2020. aastal diagnoositi HIV-i levik 31 protsendi ulatuses heteroseksuaalsel teel.

HIV-iga nakatumine võib inimestel avalduda erinevalt ning puuduvad sümptomid, mis konkreetselt viitaksid HI-viirusele.

Osadel inimestel tekivad 2–4 nädalat pärast nakatumist gripilaadsed nähud, sealhulgas palavik, kurguvalu, lümfisõlmede suurenemine. Selline seisund kestab mõne nädala, seejärel haigusnähud taanduvad. 

Kui enesetunne on hea, siis ei oska HIV-iga elav inimene kahtlustadagi, et ta on viirusekandja ja võib nakatada teisi inimesi. Ägeda faasi järgselt paljuneb HIV organismis edasi ja jätkab immuunsüsteemi nõrgestamist. Selline periood võib kesta kuni kümme aastat, enne kui enesetunne halveneb ja tekivad HIV-ile iseloomulikud sümptomid, näiteks ebaselge põhjusega pidev palavik, põhjuseta kaalulangus, seenpõletik suu ja suguelundite limaskestadel, lümfisõlmede suurenemine, krooniline kõhulahtisus, korduvad kopsupõletikud ja herpesinfektsioonid, öine higistamine.

HIV (human immunodeficiency virus) ehk HI-viirus on inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust nakkushaigustele ja ka kasvajatele. 

HIV-iga võib nakatuda igaüks. See ei ole ainult kindla seksuaalse orientatsiooni, rahvuse või rahvastikurühma seas leviv nakkus.

HIV levib kaitsevahenditeta seksuaalvahekorra ajal, kokkupuutel nakatunud verega ning emalt lapsele raseduse, sünnituse ja rinnapiima kaudu. Eelkõige on ohus inimesed, kes käituvad riskeerivalt või kellel on tööl oht kokku puutuda HIV-iga nakatunud kehavedelikega.

Viirusega nakatumist saab tuvastada ainult HIV-testi tegemisega.