/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2020/11/17/13481522t1hd737.jpg)
Perearst Piret Rospu peab kaitsemaskide kohustuslikuks tegemist mõistlikuks ning leiab, et sellise otsuse oleks võinud teha isegi varem, kirjutab Med24.
Perearst selgitab, kui tõhusad on kaitsemaskid ja kas sallist piisab (1)
Rospu sõnul on järjest kogunenud teaduslikku tõendust selle kohta, et maskid aitavad vähendada rääkides, köhides ja aevastades õhku paiskuvaid süljepritsmeid, mis on viiruse peamised kandjad. «Kuigi teaduslik konsensus liigub selles suunas, et ka olmesituatsioonides esineb koroonaviiruse aerosoolset levikut, mida tavalised maskid pidurdada ei suuda, ei ole aerosoolid ehk õhu kaudu levimine õnneks viiruse peamine levikuviis. Peamine levikutee on siiski süljepiisad ja -pritsmed, mille keskkonda paiskumist maskid tõhusalt pidurdavad,» selgitab Rospu.
Olmesituatsioonides, nagu ühistranspordis, kauplustes või raamatukogus kasutamiseks sobivad arsti sõnul riidest maskid, ise õmmeldud maskid või ühekordsed kirurgilised maskid, kui need on olemas. Kuigi maskid on eeskätt selle jaoks, et teisi inimesi kaitsta maskikandja hingamisteede eritiste eest, ütlevad viimased seisukohad, et väiksema ulatusega kaitset võib oodata ka maskikandjale endale.
«Vastuoluline on kaelasallide ja ühekordsest puuvillasest riidest maskide kandmine, kuna osa uuringutes on leitud, et need soodustavad suuremate süljepritsmete lõhustumist väiksemateks ja kauem õhus heljuvateks osakesteks,» räägib Rospu. Puuvillariidest ühekordsetest maskidest eraldub köhimise ja aevastamisega väikseid kangakiude ja nende seast on olnud raske eristada, kas õhku paiskub hingamisteede eritisi rohkem või vähem. Selliseid tulemusi pole aga leitud sugugi mitte kõigis uuringutes. «Kui kanda kaelasalli või puuvillariidest maski, võiks tegemist olla vähemalt mitmekordse kangaga,» rõhutab arst.
Leviku tõkestamisel ei saa lootma jääda ainult sümptomaatiliste inimeste isolatsioonile või maski kandmisele, tõdeb Rospu, kuna viirus on nakkusohtlik juba 1–2 päeva enne haigussümptomite avaldumist. «Lisaks on osa nakatunutest asümptomaatilised, kuid ka nende ülemisest hingamisteedest on isoleeritud sama palju viiruseosakesi kui haigussümptomitega inimeste hingamisteedest. Kuna täiesti tervena näivad inimesed võivad enda teadmata nakkusohtlikud olla, peakski maskide kandmine siseruumides olema universaalne.»