/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2020/10/29/13443603t1h318f.jpg)
Terviseameti andmeil pöördus perioodil 16.–22. november ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4051 inimest, mida on 22 protsenti rohkem kui eelneval nädalal.
Eestis kasvas järsult haigestumine viirusnakkustesse (3)
Laste nakatumise osakaal püsib 30 protsendi lähedal. Ühtegi gripiviirust Eestis veel kinnitatud ei ole. Kõige enam registreeritud pöördumisi on Tallinnas ja Tartumaal ning jätkuvalt pole ühtegi pöördumist registreeritud Hiiumaal.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Eliisa Metsoja soovitab viirusnakkuste põdejatel jääda koju ja ennast terveks ravida, kuna haigestunu võib teisi nakatada kuni seitse päeva. «Tuletame meelde, et haigena tööl, koolis, lasteaias käimine kurnab ka organismi,» ütles Metsoja.
Eestis on domineerivaks viiruseks rinoviirus, millele on iseloomulik aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk, lastel võivad lisanduda köha ja palavik.
Haigestumine Euroopa regioonis
Euroopa gripiseire võrgustiku andmetel püsib Euroopa Liidus grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel ei ole gripiviiruse suhtes testimiste arv langenud, vaid on veelgi enam tõusnud. Perioodil 26. oktoobrist kuni 8. novembrini tehti 102 riigis 1 086 387 gripiviiruse testi, millest vaid 100 osutusid positiivseks. Nendest 63 moodustas A-gripiviirus ja 37 B-gripiviirus.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused on üldjuhul nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Paljudel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Kliinilise pildi järgi, millise konkreetse viirusega tegu, on raske eristada. Spetsiifiline ravi puudub. Vajadusel kasutatakse haigusnähte leevendavat, toetavat ravi – palaviku alandamine, valuvaigistid, rohke vedeliku joomine, hingamist kergendavad ravimid.