UURING ⟩ Insuldipatsiendid vajavad harjumuste muutmiseks suuremat toetust

Ka soolakoguse vähendamine madaldab insuldiriski. Foto: Shutterstock

Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste uuring näitas, et insuldi üleelamine muudab inimese tervisekäitumist mõningal määral paremuse poole, ent siiski on väga suur hulk neid, kes ei muuda oma elus tegureid, mis esmase insuldini viia võisid. Näiteks ei loobuta suitsetamisest ega leita teed füüsiliselt aktiivse eluviisi juurde.

Insuldil on mitu mõjutatavat riskitegurit, sealhulgas käitumuslikud riskitegurid, nagu suitsetamine, ülekaal ja vähene kehaline aktiivsus. «Mure on see, et insuldikogemusega patsiendid ei pööra oma tervisekäitumisele tihti piisavalt tähelepanu. Noorte insuldipatsientide tervisekäitumise muutmine on aga oluline. «Nad vajavad edukate muutuste tegemiseks ka arsti tuge, ja mitte ainult vahetult pärast insulti, vaid ka edaspidi,» tõdes uuringu üks autor, Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini nooremteadur Minni Saapar.

Et selgitada välja noorte insuldipatsientide tervisekäitumise kitsaskohad, tehti Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli kliinikumi patsientide seas uuring, kus võrreldi suitsetamis‑, toitumis- ja sportimisharjumusi ning kehamassiindeksit enne insulti ja kolm kuud pärast seda. Uuring põhines noorte insuldiregistril, kuhu on kantud esmase isheemilise insuldiga ehk ajuinfarktiga 18–54-aastaste patsientide andmed. Aastatel 2013–2017 täitsid patsiendid kaks korda tervisekäitumise küsimustiku: esimene kord pärast insuldiga hospitaliseerimist, kirjeldades haigestumisele eelnenud aega, ja kolm kuud hiljem järelkontrollis. Valimi moodustasid 191 patsienti, kelle mediaanvanus oli 48 aastat ja kellest 57,6 protsenti olid mehed.

Enne insulti olid neist ligi 50 protsenti olnud suitsetajad. 25 protsenti patsientidest, kelle tervis sportimist ei takistanud, olid olnud füüsiliselt aktiivsed. See tähendab, et nad olid teinud tervisesporti regulaarselt, vähemalt kaks korda nädalas.

Kolm kuud pärast insulti oli suur hulk patsientidest suitsetamisest loobunud, ent koguni 33 protsenti jätkas suitsetamist. Füüsiliselt aktiivsete inimeste osakaal suurenes 42 protsendini. Iga päev värsket köögivilja tarbivate inimeste hulk suurenes samuti: kui enne insulti oli nädala jooksul kuuel-seitsmel päeval värsket köögivilja söönud ligi 25 protsenti uuringus osalenutest, siis kolm kuud hiljem oli nende osakaal 32 protsenti. Ülekaaluliste patsientide (kehamassiindeksiga üle 25) hulk oli algsel hospitaliseerimisel ja kolme kuu järelkontrollis võrdne.

Kuigi kolm kuud pärast insulti oli patsientide tervisekäitumises näha mõningaid positiivseid muutusi, oli mõjutatavate riskiteguritega patsientide arv siiski endiselt suur. «Patsientidel oleks vaja suuremat toetust harjumuste muutmiseks, eelkõige suitsetamisest loobumiseks ning insuldi järel sobiva kehalise tegevuse leidmiseks. Neile aspektidele tähelepanu pööramine peaks olema loomulik osa patsiendi raviteekonnast,» ütles Saapar.

Minni Saapari, Siim Schneideri, Riina Vibo ja Janika Kõrva uuringut «Isheemilise insuldiga patsientide tervisekäitumine» tutvustati arstiteaduskonna 388. aastapäeva teaduskonverentsil veebivaatmikuna. Konverentsil kõlanud suuliseid ettekandeid saab järelvaadata veebilehel worksup.com (event ID: teaduskonverents2020).