Perearst selgitab, kes loetakse Covid-19-st tervenenuks

Perearst Piret Rospu. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Ajal, mil iga päevaga lisandub sadu uusi Covid-19 haigeid ja sümptomiteta nakatunuid, on vaja uuesti lahti rääkida see, mida näitavad ja mida ei näita meil kasutatavad testid, kirjutab perearst Piret Rospu.

Praeguseks on Rospu sõnul teada, et asümptomaatilistel nakatunutel ja Covid-19 haigetel, kes põevad kodus või vajavad ravi haiglas tavaosakonnas (st meditsiinilises mõttes kerge ja mõõduka kuluga haigusjuhud), on esimesel haigusnädalal ülemistes hingamisteedes viirust palju ja umbes teise haigusnädala algusest väheneb viiruskoormus ülemistes hingamisteedes järsult, vahendab ERR.

Viiruse RNA ehk pärilikkusaine tuvastamiseks kasutatav muidu usaldusväärne PCR-test ei suuda teha vahet, kas tegemist on elus ja nakkusohtliku viirusega või juba kahjutuks tehtud viirusosakestega — kui hingamisteedes on viiruse RNA-d, siis test selle enamasti ka üles leiab.

«Antigeene ehk viirusevalke määrava testiga on sama probleem nagu PCR-testiga: kahjutuks tehtud viiruseosakesed on leitavad veel tükk aega pärast tervenemist ja nakkusohtliku perioodi möödumist, test ei suuda aga vahet teha, kas viirus on eluvõimeline või mitte,» selgitab Rospu.

Kokkuvõttes võib Covid-19 läbipõdenul, tervel ja mitte-nakkusohtlikul inimesel olla PCR-test täiesti vabalt positiivne, antigeenitest positiivne ja antikehade test negatiivne, ja ometi on ta meditsiinilises mõttes täiesti terve ning tal lubatakse naasta tavaellu.

Kogu eeltoodu põhjal on Rospu sõnul Eestis juba kevadel tehtud otsus, et patsientide paranemist ei kontrollita ühegi testiga ja kui on täidetud kokkulepitud kriteeriumid (kümme päeva isolatsioonis, 72 tundi palavikuvaba ja ägedad sümptomid taandunud), ei pea seda paberiga eraldi tõendama.