Hammaste tervise kuu keskmes on inimeste hirm hambaarsti ees

Paljud inimesed pelgavad hambaarsti külastamist. Foto: Shutterstock

Tänavuse hammaste tervise kuu keskmes on hirm hambaarsti ees. Kevadel korraldatud fookusgrupi uuring keerulise ravijuhtumiga patsientide seas näitas, et kõige suuremaks takistuseks hambaarsti juurde minekul on hirm.

Teavituskuu jagab erinevaid soovitusi, kuidas hirmuga toime tulla. «Kuid keerulisemate juhtude puhul psühholoogiast alati abi ei saa,» ütleb hambakliiniku anestesioloog Markko Pärtelpoeg.

«Kui ärevus on väga-väga suur, siis tõenäoliselt metsas jalutamisest ja hingamisest abi ei ole, vaja läheb meditsiinilist sekkumist rahustavate rohtude näol. Üsna tihti satuvad meie juurde need, kes muul viisil kui narkoosiga hambaarstitooli istumise võimalust ei näe,» lisab ta.

Pärtelpoja sõnul ei ole narkoos ainus võimalus hambaarstihirmu leevendamiseks. Neid võimalusi on kokku kolm. «Esimene võimalus on, et anname patsiendile rahustava tableti ning selle toimima hakkamise järgselt alustatakse koostöös hambaarstiga vajaliku raviprotseduuriga. Teine variant on hambaravi sedatsioonis, kus enne hambaravi algust manustatakse patsiendile ravimid veeni kaudu. Selle meetodi eeliseks on, et patsient on täiesti teadvusel ja ta saab anda märku, kui talle miski muret teeb. Kui protseduuri käigus selgub, et ravimi toime ei ole piisav, siis on võimalik annust tõsta. Kolmas võimalus on üldanesteesia ning siin oleneb palju protseduuri mahust. Tasub ka teada, et üldjuhul ei ole hambaravikirurgias narkoos nii sügav kui suurtel operatsioonidel ning 2 kuni 4 tunni jooksul võib patsient kliinikust saatjaga koju minna. Autot sel päeval juhtida ei tohi ja tööle ei maksaks ka sel päeval minna, siiski on taastumine kerge ja järgmine päev on taas kõik endine,» selgitab Pärtelpoeg.

Tänapäeval tarvitavad inimesed palju erinevaid ravimeid, millest osad on mõeldud ka ärevuse mahavõtmiseks. Seetõttu küsivad patsiendid tihti, kas enne hambaarstile tulekut peaks võtma oma igapäevaselt või vajadusel tarvitatavaid ravimeid.

«Kui patsiendil on kasutusel ärevusevastased ravimid, siis tuleks need kindlasti ära võtta. Kas on vaja annuseid tõsta, selles osas tuleks küsida nõu perearstilt või ravimi väljakirjutanud arstilt,» ütleb anestesioloog. «Küll aga tasub meeles pidada, et kui olete hambaarstile tulles võtnud ärevusevastaseid ravimeid, peab sellest hambaarsti teavitama ning enda jaoks ravimi võtmise kellaaja üles märkima. Ajastus on oluline, et ravimid jõuaksid toimima hakata,» lisab ta.

«Hirm hambaarsti ees on väga levinud, seda nii täiskasvanute kui laste hulgas,» kinnitab ka hammaste tervise kuu eestvedaja Kliinik32 hambaarst dr Laura Kullamaa.

«Kui kardate, tasub seda hambaarstile öelda, siis oskab hambaarst teid vajalikul määral toetada. Alustage kontrollivisiidist, vaadake arstiga koos tehtud fotosid suust, röntgeneid ja arutage läbi järgnev ravi vajadus ja protseduurid. Harjuge ümbruskonnaga. Kindlasti küsige küsimusi raviprotseduuride kohta ja arutage läbi olulised üksikasjad, mis eesoleva ravivisiidi juures hirmutavad. Oluline on leida hambaarst, kellega tekib hea usalduslik kontakt,» soovitab hambaarst.