Erakorralise meditsiini arst: kaugteenused on tervisesüsteemi jäädavalt muutnud

Dr Mark Harmon on erakorralise meditsiini arst Londonis ja eConsult lahenduse strateegiajuht. Foto: Erakogu

Haigekassa korraldatud kaugteenuste inspiratsioonipäeval astus teiste seas üles ka Ühendkuningriigi peamise arstliku kaugkonsultatsiooni teenusepakkuja eConsult arendusjuht dr Mark Harmon, kelle sõnul on nende teenuse kasutajatest 70 protsenti tänaseks harjunud uue teenusemudeliga. Suurem osa neist sooviks dr Harmoni sõnul veebi teel oma küsimustele vastuseid saada ka pärast eriolukorra lõppu.

eConsult on number üks kaugkonsultatsiooni teenusepakkuja NHS-ile (Ühendkuningriigi riiklik tervishoiusüsteem). Platvorm võtab aluseks patsiendi poolt veebis täidetud põhjaliku ankeedi ja pakub seejärel triaaživõimalust. See aitab hallata patsiente ja tõhustab seega tervishoiuteenuste pakkujate tööd. Eesmärk on õiged patsiendid õigete spetsialistidega kokku viia optimaalseima aja jooksul. Tänaseks on eeltriaaži pakkuvast lahendusest kasvanud suurim teenusepakkuja, mis võimaldab ka videovastuvõtu pakkumist ning lahenduse integreerimist NHS-i süsteemidega.

eConsult alustas kuus aastat tagasi Londonis 14 perearstikeskusega, kellel oli kokku 100 000 patsienti. 2014. aastal oma platvormi rajades olid nad küsimuse ees, kuidas saaks süsteemi muuta efektiivsemaks. Sarnaselt Eesti tervishoiusüsteemile, suureneb ka seal vajadus arstiabi järele igal aastal, elanikkond on vananemas ja tervishoiutöötajaid vähem kui nende järele nõudlust. Osa patsientidest pöörduvad paraku ka perearsti poole murede korral, mida peaks tegelikult mujal lahendama - kutsuma kiirabi, pöörduma EMO-sse või vastupidi – piisaks käsimüügiravimi soovitusest ning inimesel tuleks endal lihtsalt apteeki minna.

Niisiis tulid eConsulti arendajad veebipõhise triaaži idee peale – patsient saab oma kodust kirjeldada sümptomeid ja haiguslugu. Standardiseeritud ankeet saadetakse perearstikeskusele juba enne külastusaja paika panemist. Nii saab perearst otsustada, kas patsiendil on vaja tulla kohale, piisab kirjalikust nõuandest, kaugvastuvõtust või suunab ta hoopis kohe mujale, näiteks EMO-sse või kergema mure korral apteeki.

Kuue aastaga riigi suurimaks teenusepakkujaks

e-Consult arendas ankeediga kaugkonsultatsiooni lahenduse 2014. aastal selleks, et oma enda 14 kliiniku mure lahendada ja see osutus väga edukaks. «Siis võeti meiega aga riiklikul tasandil juba ühendust ja uuriti, kas me sooviks seda lahendust ka teistele kättesaadavaks teha. Niisiis nüüd, kuus aastat hiljem, oleme me number üks veebipõhise konsultatsiooni teenusepakkuja tervisesüsteemis. Meie võrgustikus on 3000 perearstikeskust, mis moodustab umbes 50 protsenti kogu perearstiteenuse pakkujatest. Neil keskustel on kokku 29,5 miljonit patsienti, kellega on tänaseks tehtud üle nelja miljoni veebikonsultatsiooni,» täpsustas dr Harmon tänaseid numbreid.

eConsult on teistest teenusepakkujatest erinev, sest nad on suuremat tähelepanu pööranud patsiendi mure struktureerimisele enne vastuvõttu. See võimaldab neil patsiendi tervisemurest lähtudes otsustada, mil viisil talle abi pakkuda – kas piisab e-mailiga saadetud vastusest, tuleks ta keskusesse kohale kutsuda, pakkuda videovastuvõttu või tuleks hoopis patsient eriarsti või EMO vastuvõtule suunata. Selline eristamine aitab patsientidel, kellel kindlasti on vaja perearsti juurde kontaktvastuvõtule tulla, ka kiiremini endale aeg kirja saada.

Kolm aastat tagasi otsustas NHS ehk riiklik tervishoiusüsteem lisada digitaalsete lahenduste ja veebikonsultatsioonide toetamise oma ametlikku 10 aasta strateegiasse. See aitas eConsulti kasvule hüppeliselt kaasa – enne seda maksid üksikud erapraksised nende teenuse eest omast taskust, nüüd said lahenduse kasutajad selle eest tasumiseks aga juba riiklikku tuge. «Tehnika on suure osa inimeste arvates tore asi, aga meil on tulnud siiski teha kõvasti veenmistööd, et üldsus mõistaks, et tehnoloogia võib ka perearsti vastuvõttudel suureks abiks olla – aidata kriitilisi patsiente kiiremini arsti vastuvõtule ja lahendada suure hulga patsientide mured kaugteel,» selgitas dr Harmon mõtteviisi muutuse juurutamist.

Veidi pärast seda hakkas NHS toetama ka lokaalseid perearstikogukondi, kelle käes on Ühendkuningriigis kohalikul tasandil tervishoiuteenuste hankimise ülesanne. Nii sai eConsult veel omakorda toetust juurde ja laiendas oma kasutajaskonda. Kõige suurem hüpe kasutajaskonnas on toimunud aga viimase kuue kuu jooksul Covid-19 piirangute mõjul, kui perearstikeskustel tekkis otsene vajadus leida teenusepakkuja, kes aitaks neil kaugvastuvõtte läbi viia.

Kuue aasta jooksul on eConsult lahendus ka ise arenenud. Lisandunud on e-triaaži süsteem, videokonsultatsioonid, NHS-i äpi ja kasutaja tuvastamise süsteemi integreerimine eConsultiga jpm.

Nutikas eeltriaaž, mis vajadusel soovitab patsiendil kohe kiirabi kutsuda

Patsient jõuab eConsulti NHS äpi või oma perearsti kodulehe kaudu. Kõigepealt tuleb patsiendil vastata küsimustikule, mis koosneb avatud ja suletud küsimustest patsiendi soovide ja murede kohta.

Küsimustiku põhjal teeb rakendus otsuse ja suunab patsiendi info kas perearstikeskusele või annab koheselt inimesele märku, et tal tuleks oma murega pöörduda EMO või kiirabi poole. Kergemate haiguste puhul annab rakendus soovitusi, kuidas ise ennast aidata ja mida apteegist osta, et oma tervisemure leevendada.

Perearstikeskusesse jõudnud päringud vaadatakse sealsete spetsialistide poolt läbi ning seal tehakse otsus, kas patsient kutsutakse kohale või saab tema mure lahendada kirjavahetuse, videokõne või telefoni teel. Tagasiside perearstikeskuselt saabub hiljemalt 24h jooksul, aga enamikel juhtudel kiiremini.

Kaugteenused arenevad järjepidevalt

eConsulti arendajatel on plaanis edasi tegeleda videovastuvõttude tehniliste võimalustega. Kui arst otsustab, et just videovastuvõtt on patsiendi jaoks kõige õigem valik, siis saab seda rakenduse vahendusel ühe klikiga teha.

Plaanis on arendada ka krooniliste haigete jälgimise süsteem samasse rakendusse. Näiteks astma- ja diabeedihaiged patsiendid saavad oma raviskeemil koos arstiga seal silma peal hoida.

Arenemas on eHub mudel esmatasandi võrgustikule, mis tähendab seda, et 5-6 perearstikeskust teevad koostööd, jagades nii kogemusi ka kaugkonsultatsioonide koormust. Kõik kaugkonsultatsiooni päringud tulevad ühte kohta, mida manageerib väike grupp meedikuid. See aitab perearstikeskustel jagada koormust paremini. Näiteks on selline mudel töös Lõuna-Londonis, kus väike eHub koosneb 12 perearstist, ühest parameedikust, kiirabiõest ja administraatorist. Viirusepuhangu tingimustes töötab kogu meeskond oma kodudes, suheldes nii omavahel kui ka patsientidega kaugteel.

Enamik saab tervisemurele lahenduse kaugelt

Enne eConsulti toimusid perearstivastuvõtud 90 protsenti näost-näkku, 10 protsenti telefonis või veebis. Nüüd kutsutakse nende platvormi vahendusel perearstini jõudnud inimestest 30 protsenti vastuvõtule kohale, ülejäänud 70 protsenti saab aga abi kaugteenuste vahendusel. Oluline on, et ka kohale kutsutud 30 protsendi patsientide vastuvõtt on nüüd efektiivsem, sest arstil on patsiendi olukorra kohta juba põhjalik eelinfo.

Covid-19 puhangu ajal toimub 95 protsenti vastuvõttudest eConsulti kasutavates Ühendkuningriigi perearstikeskustes distantsilt.

Intervjuu: UKs tehakse miljon perearsti kaugkonsultatsiooni kuus

Mis on olnud patsientide tagasiside ankeedi ja eeltriaaži süsteemile? Kas nad on juba harjunud perearstiga rakenduse vahendusel ühendust võtma või on otse helistamise harjumus visa kaduma?

Enne pandeemiat oli meil keskmiselt 50 000 kaugkonsultatsiooni kuus, nüüd on see number üks miljon. Enamik inimestest on mõistnud, et arstiga ühendust võtmine ja ka vastuvõtud on pidanud muutuma, et vältida tarbetut füüsilist kontakti. Tagasiside näitab, et enam kui 80 protsenti teenuse kasutajatest on sellega rahul. Just teenuse kiirus on siin oluliseks faktoriks – enamikel juhtudel võtab perearst patsiendiga ühendust juba paari tunni möödudes. Lisaks on nende jaoks oluline mugavus – kaugkonsultatsioon aitab vältida ebavajalikku sõitu arsti juurde. Samuti mõistab enamik neist, et see kõik aitab kriitilisemate kaebustega patsientidel kiiremini vastuvõtule saada. Inimeste jaoks on sellest saanud uus normaalsus ning enamik patsientidest soovivad jätkata digitaalsete tervishoiuteenustega ka pärast eriolukorda. Loomulikult mõistame, et digilahendused pole kõigi jaoks, kuid just need, kel kas pole digilahendustele ligipääsu või kel puuduvad selleks vajalikud oskused, jõuavad ka nüüd arsti juurde kiiremini, sest «vanaviisi» arstile helistamisele ja koha peal toimuvatele vastuvõtuaegadele pole enam nii suurt konkurentsi.