Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlase avaldatud värskes teadusartiklis kirjeldatakse uusi seoseid neandertallaste DNA ja autoimmuunhaiguste, eesnäärmevähi ning teist tüüpi diabeediga.
Neandertallaste geenid mõjutavad mitmete haiguste tekkimist
Aafrikast rändama läinud nüüdisinimese eellased kohtusid ja paaritusid neandertallaste ja teiste arhailiste inimrühmadega rohkem kui 60 000 aastat tagasi, kuid tänapäevani leiab väljaspool Aafrikat elavate inimeste genoomist paari protsendi ulatuses neandertallase geneetilist materjali.
Selleks, et uurida, millist mõju need arhailised geenid tänapäeva inimese tervisele omavad, tuleb teha suurte andmemahtudega uuringuid. Senised teadustööd on uurinud peamiselt Euroopa populatsioone, kuid neandertallaste DNA sisaldus on Euroopa kui ka Aasia populatsioonides üsna erinev, mistõttu on senised teadmised selles osas üsna piiratud. Seda teadmistelünka asus täitma evolutsioonilise ja populatsioonigenoomika vanemteadur Michael Dannemann, kes oma hiljutises uurimuses võrdles Aasia populatsioonides leiduvaid neandertallastega seotud tunnuseid Euroopa populatsioonides leiduvatega.
Uuringu tulemused kinnitasid, et neandertallaste DNA mõju inimeste immuunsüsteemile ei ole populatsioonipõhine. «Selgus, et kuigi neandertallastelt pärinev DNA erineb Euroopa ja Aasia populatsioonides, sisaldavad need mõlemad variante, mis suurendavad autoimmuunhaiguste, nagu dermatiidi, Gravesi tõve ja kroonilise liigesepõletiku tekke riski,» selgitas Dannemann.
Lisaks autoimmuunhaigustele leiti uuringus seoseid eesnäärmevähiga. Dannemanni sõnul eristus see geenivariant teistest oma kaitsva mõju poolest ehk see geenivariant vähendas riski haigestuda eesnäärmevähki.
Autori jaoks pakkus erilist huvi ka teist tüüpi diabeet – haigus, mis on tänapäeva ühiskonnas laialt levinud. Uuringu tulemustest selgus, et selle haigusega seotud neandertallaste geenivariandid leidusid ainult Aasia populatsioonides. «Arvestades, et tänapäeva inimese genoomis on säilinud vaid paari protsendi ulatuses neandertallaste geneetilist materjali, oli ootamatu, kui tähelepanuväärset mõju avaldasid need variandid diabeedi haigusriski suurendamisele,» sõnas Dannemann.
Võttes arvesse erinevaid arhailisi geenivariante nii Euroopas kui Aasias, järeldab autor, et viis, kuidas neandertallaste DNA praeguste inimeste immuunsüsteemi mõjutab, võib siiski olla populatsioonipõhine. «Just seetõttu ongi oluline uurida esivanemate geenide avaldumist laiemalt erinevates kohortides, mis aitaks mõista, kuidas mõjutas neandertallaste geneetiline pärand tänapäeva inimesi,» lisab Dannemann.
Uuring oli üks osa Genoomika, Evolutsiooni ja Meditsiini Keskuse (H2020 grant nr 810645, Mobilitas+ grant MOBEC008) projektist, mille eesmärgiks on rakendada genoomika ja meditsiini arenguid evolutsiooniteadlikus kontekstis, võttes arvesse erinevaid evolutsiooniteid, mille tulemusena areneb erinev eelsoodumus mitmete levinud haiguste tekkimiseks, nagu metaboolsed ja kardiovaskulaarsed haigused ning vähk.
Uuring ilmus teadusajakirjas Genome Biology and Evolution.