Ateroskleroosi tüsistused on peamised surmapõhjused kogu maailmas

Ateroskleroosi tüsistused on peamised surmapõhjused kogu maailmas. Foto: Shutterstock

Kuigi võrreldes 90ndate algusaastatega on suremus Eestis südame-veresoonkonna haigustesse langenud üle 50 protsendi, on haiguskoormus Balti riikides endiselt väga suur. Uued võimalused nii ateroskleroosi diagnostikas kui ravis pakuvad arstidele vastuseid küsimustele, millega igapäevatöös silmitsi seistakse ning üha olulisemaks muutub personaalse riski määramine.  

«Ateroskleroos on haigus, mille korral arteritesse ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid, veresoonte seinad muutuvad jäigaks ja rabedaks. Nii tekib suurem oht näiteks infarkti ja insuldi tekkeks. Ateroskleroosi tüsistused on peamised surmapõhjused kogu maailmas,» selgitas professor Margus Viigimaa.  

Eestis on suremus südame-veresoonkonna haigustesse alates 1994. aastast üle 50 protsendi langenud, kuid uute ravi- ja diagnostikavõimalustega saame tulemusi veelgi parandada.  

Südamearsti sõnul on ateroskleroosi ravis toimunud revolutsioon ning lisandunud uusi ravimigruppe. «Uued ravimid on väga tõhusad ning meil on võimalik ravida ka selliseid raskeid haigeid, kelle puhul varem kolesterooli eesmärkväärtuseid ei saavutatud. Uued ravimid on ka patsientide jaoks mugavad: neid süstitakse kahe nädala tagant või uusimaid lausa kaks korda aastas.»

«Vaatamata uutele diagnostika- ja ravivõimalustele on elustiil inimeste endi kätes ning see moodustab meditsiini võimaluste kõrval veel suurema osa. Siiski, mida paremini saame haiguse riski määrata, seda paremini saame omakorda määrata iga patsiendi personaalse riski. Isegi ravi puhul saame geeniandmeid rohkem arvesse võtta. Näiteks teame, millistel patsientidel on suurem risk saada statiinraviga kõrvaltoimeid, millised patsiendid võiksid potentsiaalselt saada suuremat kasu. Selline teadmine on eriti oluline patsientide puhul, kellel südame-veresoonkonna haigust veel pole, kuid risk on suur,» selgitab professor Viigimaa.