Eriolukorra õppetunnid: kaugvastuvõtte saab teha veel mugavamaks

PM Tervis
Copy
Juhtudel, kus patsient vajab füüsilist läbivaatust, ei ole kaugvastuvõtt siiski sobiv viis.
Juhtudel, kus patsient vajab füüsilist läbivaatust, ei ole kaugvastuvõtt siiski sobiv viis. Foto: Toomas Huik

Käesoleva aasta kevadise eriolukorra ajal otsustas haigekassa hakata rahastama eriarstiabi kaugvastuvõtte ja -teraapiaid. Kokku tehti kevadel ligi 300 000 kaugvastuvõttu, mis moodustas kolmandiku kõigist sel perioodil tehtud eriarsti vastuvõttudest.

Praxise analüüsist selgub, et kevadise eriolukorra ajal tehti kõige enam kaugvastuvõtte psühhiaatrias, günekoloogias, oftalmoloogias, dermatoveneroloogias ja neuroloogias. Haigekassa telefoniküsitluses osalenud arstidest 82% kasutas ainult telefonivastuvõttu ja 18% vastas, et olid kasutanud lisaks telefonile ka mõnda videosilla võimalust.

Patsientidelt kogutud tagasiside näitas, et üldiselt jäädi kaugvastuvõttudega väga rahule. Vaid 7,6% vastanutest märkisid, et lahendus neid ei rahuldanud. Küsitlusele vastanud arstid leidsid kokkuvõtvalt, et nad said eriolukorras küll kenasti hakkama, ent kaugvastuvõtt ei asenda siiski alati kontaktvastuvõtte.

Patsienditeekonda saaks teha veel mugavamaks

Praxis nimetas oma analüüsi kokkuvõttes ka mitmeid soovitusi, mida kaugteenuste arendamisel silmas pidada. Tagasiside näitas, et uuringuid ja analüüse, mida kaugteenusena teha ei saa, peaks vähemalt saama teha oma kodu lähedal. Patsientide ja arstide jaoks oli nii eriolukorra ajal kui tegelikult ka tavaolukorras üheks suurimaks väljakutseks analüüside ja uuringute kodulähedase teostamise võimaluse puudumine. Kui patsient elab haiglast tunduvalt kaugemal, siis ei tule tema jaoks mingit võitu sellest, kui vastuvõtt toimub küll kaugteel, aga analüüse peab ta ikka käima andmas haiglas, kus eriarst töötab, sest teiselt raviasutuselt arst analüüside tegemist tellida reeglina ei saa.

Analüüsi tulemusi tutvustaval seminaril märkis haigekassa juhatuse liige Maivi Parv, et probleem on oluline nii patsiendile kui ka tema raviarstile. Lahendus võiks aga tulla töökorralduslikest kokkulepetest ning seal saab kaasa aidata ka haigekassa. «Suund on sinna, et teenus oleks terviklik. Patsient peaks saama need analüüsid ja uuringud anda kodu lähedal ja meie saame selle töökorraldusliku kokkuleppe vajadusel fikseerida ravirahastamise lepingus,» sõnas Parv.

Teine oluline soovitus Praxise poolt puudutas ühise turvalise platvormi loomist kaugvastuvõtu läbiviimiseks. See võimaldaks luua videoühendust, pidada sõnumi- ja failivahetust, jagada ekraani jm. Põhja-Eesti regionaalhaigla ravitöö direktor Helis Pokkeri hinnangul on erialasid, kus ilma videosillata olekski pea võimatu kaugvastuvõtte läbi viia. Patsienti nägemata on talle abi osutada väga keeruline näiteks ämmaemandatel, psühhiaatritel ja füsioterapeutidel.

Videolahenduste kaasamise vajalikkusega olid päri kõik arutelupaneelis osalejad. Sotsiaalmininisteeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Kalle Killar märkis, et digitaalsed lahendused tervishoiuteenuses võivad teha elu mugavamaks nii patsientidel kui ka arstidel. Ühtse videokõne teenusepakkuja asemel tuleks aga praegu pigem mõelda ühtse portaali peale, kuhu kõigil patsientidel ja spetsialistidel oleks lihtne ja mugav ligi pääseda. See, milliseid videokõne või veebivestluse platvorme seal erinevad raviasutused kasutavad, võib jääda juba nende otsustada, sest platvormide omadused on üksteisega väga sarnased. 

Patsiendid rõõmustavad aja kokkuhoiu üle

Analüüsi käigus viidi patsientidega läbi ka intervjuud, kus küsiti tagasisidet nende kaugvastuvõtu kogemuse kohta. Enamus intervjueeritavad tõid välja, et neile meeldis kaugvastuvõtu võimalus ja  kevadel oldi pigem positiivselt üllatunud, et üldse vastuvõtt tehti. Samuti meeldis patsientidele, et nad ei pidanud aega ja energiat kulutama füüsiliselt arstile minemiseks, vaid said näiteks töö juures olles võtta vajalikud 20 minutit, et vastuvõtt telefoni teel ära teha. Üks intervjueeritav ütles ka, et just ajakulu tõttu oleks ta pidanud kontaktvastuvõtu ajast loobuma, aga kaugvastuvõtu tegemine ei osutunud probleemiks.

Patsiendid tõid ettepanekuna välja, et arstidel peaks olema kindlasti võimalus kasutada kaugvastuvõtu tegemiseks videosilda. Intervjuus osalevatel patsientidel, kellest vanim oli 71-aastane, olid kõigil vahendid videosilla kasutamiseks olemas.

Kõige kriitilisemad olid kaugvastuvõttude suhtes rasedad naised. Nemad tõid välja, et nende turvatunne sattus ohtu, kuna oluline osa ämmaemanda töös on seotud füüsilise kontaktiga ning see jäi kaugvastuvõtu tõttu olemata.

Arstid sooviksid kontakt- ja kaugvastuvõtte kombineerida

Tagasisidet küsiti ka tervishoiuteenuse osutajatelt. Kokkuvõtvalt leidsid küsitluses osalenud arstid, et nad said eriolukorras kenasti hakkama. Leiti, et kontakt- ja kaugvastuvõtte saab edaspidi edukalt kombineerida näiteks krooniliste haigete jälgimisel eriala lõikes võib kaugvastuvõtu edukus olla väga erinev, näiteks dermatoloogil on head telemeditsiini võimalused, samas kui uroloogia eriala eeldab tihti läbivaatuseid ja uuringuid.

Loe lähemalt Praxise analüüsist «Kaugvastuvõtt eriolukorras – kogemus ja õppetunnid» haigekassa kodulehel. 

3. detsembril toimunud veebiseminari ülekanne on järelevaadatav Teams platvormilt.

Märksõnad

Tagasi üles