K, 5.10.2022

Arst räägib, kuidas kaitsta lapse silmi pimedal ajal

Dr Delis Linntam
, Ida-Tallinna Keskhaigla oftalmoloog
Arst räägib, kuidas kaitsta lapse silmi pimedal ajal
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Iga tunni ekraani ees veedetud aja kohta peaks laps olema vähemalt tunni õues. Isegi pilvise ilma korral on õues valguse intensiivsus kordades suurem kui toas.
Iga tunni ekraani ees veedetud aja kohta peaks laps olema vähemalt tunni õues. Isegi pilvise ilma korral on õues valguse intensiivsus kordades suurem kui toas. Foto: Shutterstock

Meie kliimas on talve eel igati sobilik rääkida laste silmadest – kuidas mõjuvad keskkonnamuutused silmade tervisele?

Milline on parim valgus?

Lapseeas õues olemine on silmade tervisele väga oluline. Õues veedetaval ajal on tõestatult lühinägevuse tekke ja süvenemise eest kaitsev toime. Lühinägevus on seisund, kus laps vajab kaugele vaatamiseks miinusprille, sest silm on oma valgust murdvate jõudude suhtes liiga pikk. Päikesevalgus on parim valgus silmade jaoks, sest sisaldab valgusspektri kõiki alavärve, see tähendab lainepikkusi.

Kodus, lasteaias ja koolis on oluline, et tööruum oleks hästi valgustatud – minimaalselt 300 luksi valgustustihedust, lähitöö tegemiseks on hea valgustatus 500 luksi. Milliseid lampe on valgustustaseme tagamiseks parim kasutada, ei ole silmade tervise seisukohast siiani tehtud teadustöö põhjal veel lõpuni selge. LED (Light Emitting Diode) valgustid eritavad suhteliselt suures osas sinist ehk lühikese lainepikkuse ja kõrge energiaga valgust, samas kui halogeenlampide ja hõõglambide valgusspektris sisaldub sinist valgust vähem. LED-e kasutatakse ka tänapäevastes ekraanides.

Seoses LED-ide keskkonnasäästlikkusega ja Euroopa Liidu direktiiviga vanemat tüüpi valgustite asendamiseks LED lampidega, on maailmas palju poleemikat tekitanud nn sinivalgusoht – potentsiaalne oht silmade tervisele liigsest ekspositsioonist sinisele valgusele. Kusjuures just laste silmad on oma ehituselt valgusele tundlikumad kui täiskasvanutel – nende silmalääts laseb palju rohkem lühikese lainepikkusega valgust läbi. Seni tehtud uuringute põhjal ei ole siiski tõestatud, et LED lambid või ekraanid kujutaksid endast sinise valguse tõttu ohtu silmadele. Küll aga mõjutab suurenenud valgusele eksponeeritus enne magamaminekut unerütmi ning paremaks uinumiseks on seetõttu soovitatav õhtuti LED ekraanidega mitte töötada ning vähendada ka ruumide valgustustaset.

Tähelepanuväärne on, et isegi pilvise ilma korral on õues valguse intensiivsus kordades suurem kui toas. Võrdluseks: hästi valgustatud ruumi valgustustihedus on 500 luksi, pilvise ilma korral on õues valgustustihedus 1000 – 30 000 luksi, selgel suvepäeval on valgustustihedus õues kuni 100 000 luksi. Õues viibimine on seega silmade hoidmises suure tähtsusega. On tõestatud, et kui laps on päevas vähemalt kaks tundi õues, on tal oluliselt väiksem risk lühinägevuse tekkeks.

Ülepinge tehnoloogia tõttu

Ekraanide ees töötamine on koormav nii laste kui täiskasvanute silmadele. Lähedale vaatamiseks peavad silmaläätse kuju muutvad lihased pingutama. Kui lähitöö (lugemine, arvuti või nutiseadmega töötamine) on kestev ja puhkepausideta, võib tekkida silmalihaste ülepinge ehk akommodatsioonispasm. Pinges lihas ei suuda lõdvestuda, et peale intensiivset lähitööd selgelt kaugele näha. Sellise ülepinge sümptomiteks võivad olla peavalud, udune nägemine kaugele, väsimus. Laps võib kurta, et ta ei näe enam hästi koolis tahvlile või kodus televiisorit. Intensiivne lähitöö lapseeas soodustab lühinägevuse teket.

Parim viis ennetada silmalihaste ülepinget ja vähendada lühinägevuse tekke riski või süvenemist on teha pause lähitöö ajal. Iga 20 minuti lähitöö järel peaks silmad saama puhkust, vaadates vähemalt kuue meetri kaugusele (nt aknast välja)  vähemalt 20 sekundit. Koolilapsel, kes teeb palju tööd arvuti taga, võivad peavalud olla tundemärk silmalihaste ülepingest, mida täpselt on võimalik diagnoosida silmaarstil silmatera laiendusuuringuga.

Ekraani vaadates pilgutab inimene normaalsest umbes 60% vähem. Pilgutamine aitab hoida silma pinda niiskena. Kuivus põhjustab silmade ärritust – hõõrumis- ja kipitustunnet, valulikkust ning soodustab ka silmapõletike teket. Ebapiisav õhuniiskus toas, mis sageli kaasub talveperioodil keskküttega, süvendab silma kuivust. Kui täiskasvanu saab endale meelde tuletada teadlikku pilgutamist ekraaniga töötades, siis lapsel on ehk raskem selle peale mõelda, et silmi peab sagedamini pilgutama. Abi on kindlasti puhkepausidest. Lapsele peaks selgitama, et silmad väsivad liiga pikka aega ekraani ees olles, ning suunama last vahepeal silmi puhkama. Kaugele vaadates on ka pilgutamise sagedus normaalne ja silmapind niiske. Ruumi õhuniiskust reguleerivad õhuniisutid on väga kasulikud kuivades ruumides, kus silmade ebamugavustunnet võib esineda ka puhkeajal.

Kui lapsel püsib silmade hõõrumistunne ja ebamugavus, võib proovida niisutavaid silmatilkasid. Sellised nn kunstpisarad on apteegis käsimüügis ning ei ole ohtlikud silmadele. Tihtilugu vajavad silmad niisutust palju kordi päevas. Kui silmad on põletikus – punetavad ja rähmavad – on aga vaja ravitilkasid, mida saab retseptiga väljastada perearst või silmaarst.

Silmade tervise hoidmiseks on niisiis kogu aeg tarvis järgida lihtsaid elulaadipõhimõtteid, mis aitavad silmi kaitsta lühinägevuse, ülepinge ja kuivuse eest. Lihtsaim reegel, mida lastele ja vanematele ikka jälle meelde tuletada, on 2-20-20 reegel: laps peaks olema õues vähemalt kaks tundi päevas ja iga 20 minuti lähitöö järel vaatama kaugusse vähemalt 20 sekundit. Lisaks võib silmas pidada, et iga tunni ekraani ees veedetud aja kohta peaks laps olema vähemalt tunni õues.

Märksõnad
Tagasi üles