/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2020/12/05/13514128t1h94c9.jpg)
Palavik on üsna levinud sümptom ja selleks, et haigust diagnoosida, peavad arstid ka teiste esinevate sümptomite poole vaatama. Kuid eksisteerib üks terviseprobleem, mis kõige sagedamini palavikku põhjustab.
Terviseprobleem, mis kõige sagedamini palavikku põhjustab
Palaviku sümptomid võivad erineda olenevalt sellest, mis palavikku põhjustab. Sümptomiteks on sageli külmavärinate hood palaviku tõusmisel ning higistamishood selle langemisel. Võid tunda ennast jõuetuna ning kannatada pea- või lihasvalu käes. Esineda võib ka pearinglus ja janu.
Kuigi palavikku põhjustavate haiguste nimekiri on väga pikk, on kõige sagedasemaks palaviku tekitajaks infektsioon. Erinevate infektsioonide seas põhjustavad palavikku enim külmetushaigused. Tihti tekib palavik ka teatud ravimite manustamise või vaktsineerimise kõrvaltoimena, kirjutab Health.
Millal peab palavikku ravima?
Normaalne kehatemperatuur on täiskasvanul kaenla alt mõõtes kuni 37,0 °C ja lastel kuni 37,3 °C. Mõõdukas palavik ei kahjusta organismi, kuid palavik, mis ületab 40,0 °C võib olla eluohtlik.
Perearst David Cutler ütleb, et kui enesetunne palaviku ajal on normaalne, siis palavikualandajat võtta pole vaja. «Kui tunned end halvasti, või kui palavik on juba kõrge, siis võib võtta kas ibuprofeeni või paratsetamooli. Rohke vedeliku tarbimine on samuti väga tähtis,» rõhutab Cutler.
Juhul kui palavik püsib hoolimata palavikualandaja kasutamisest kõrge kauem kui 24 tundi, tuleks pöörduda arsti poole. Sama peab tegema ka siis, kui ilmneb õhupuudus, nõrkus või minestustunne.