Perearst selgitab: miks tekib ohatis ja kuidas seda efektiivselt ravida?

Ohatis. Foto: Shutterstock

Külm tuul, niiskus ja ohatised käivad tihti käsikäes. Kõik, kellel kunagi ohatis olnud on, teavad, et tegemist on ühe tüütu haigusega, millest lahti saamine tundub kohati päris võimatuna. Perearst Sergey Saadi sõnul ei tasu aga lootust kaotada.

Ohatis või herpes on nakkushaigus, mida põhjustab viirus nimega Herpes simplex (HSV). See levib naha ja limaskestade kokkupuutel lähikontakti ajal. Herpes simplex viirus jääb kehasse terveks eluks, kuid enamus ajast püsib ta organismis mitteaktiivses vormis. 

Perearst Sergey Saadi sõnul on teada enam kui sada herpesviirust, kuid inimeste seas on kõige rohkem levinud kaheksa tüüpi: 1. ja 2. tüüpi Herpes simplex viirus, tuulerõugeviirus, tsütomegaloviirus, Epstein-Barri viirus, inimese herpesviirus 6 (A- ja B-variandid), inimese herpesviirus 7 ja Kaposi sarkoomiviirus. Tavalist ohatist põhjustavad herpesviiruse tüübid HSV 1 ja HSV 2. 

Nende sümptomiteks võivad olla:

• suu limaskesta põletik ehk gingivostomatiit
• külmavillid huulte
• suguelundite herpes
• herpeslööve sõrmedel

«Reeglina on esimene lööve kõige tugevam ja valusam, sellele järgnevad ägenemised on tavaliselt leebemad,” ütleb perearst. “Pärast nakatumist ei pruugi ohatis kohe välja lüüa. Hea immuunsuse korral on tõenäoline, et see ei löögi kunagi välja. Mõned inimesed võivad ohatise ägenemist kogeda ainult kord elus, teised aga mitu korda kuus,» lisab ta.

Lööbe tekkimisele võib eelneda üldine halb enesetunne, palavik, peavalu ja lihasvalud. Nahk tulevase ohatise tekkepiirkonnas võib muutuda kas väga tundlikuks või vastupidi, tuimaks, lümfisõlmed kahjustatud piirkonnas võivad suureneda. «Ohatisele on iseloomulik naha või limaskesta sügelemine, valu või tundlikkus ja villiline lööve. Lõpuks lähevad villid katki, tekib koorik ja nahk paraneb -  kõik see võib aega võtta kuni neli nädalat,» räägib doktor Saadi.

Kõige nakkusohtlikum on inimene siis, kui nahal või limaskestal on värske lööve

«Ainuke võimalus teiste inimeste nakatumise tõenäosuse vähendamiseks on lähikontakti, seehulgas suudlemise ja sugukontakti vältimine. Õigel kasutamisel tagab kondoom herpesviirusesse nakatumise eest piisava kaitse, kuid ohatise aktiivses faasis ehk lööbe olemasolul pole ka see turvaline variant,» rõhutab perearst.

HSV-ga võib nakatuda igaüks, olenemata vanusest. Risk põhineb peaaegu täielikult infektsiooniga kokkupuutel.

Sugulisel teel leviva HSV korral on inimesed suuremas ohus, kui nad ei kasuta kaitsevahendit.

Muud HSV-2 riskitegurid on:

• mitu sekspartnerit

• seks noores eas

• kui olete naissoost

• kellel on mõni muu sugulisel teel leviv nakkus 

• kellel on nõrgenenud immuunsus

Kui rasedal naisel on sünnituse ajal suguelundite herpese puhang, võib see ohustada last mõlemat tüüpi HSV-ga nakatumisega.

Ohatise ravi

Ohatist ei ole võimalik välja ravida, kuid selle ägenemist on võimalik ennetada ning ravida sümptomeid ehk löövet - just see põhjustab tavaliselt inimestele kõige rohkem muret. «Klassikaliseks raviks on atsükloviir ja valatsükloviir, mida manustatakse tablettidena. Tuleb meeles pidada, et juhul, kui ohatis tekib harva ja kerges vormis, neid ravimeid pigem ei kasutata, kuna tegemist on tõsiste viirusevastaste ravimitega, millel esinevad koos- ja kõrvaltoimed,» sõnab Saadi ja lisab, et sel juhul eelistatakse paikset ravi - atsükloviiri sisaldavat kreemi, paiksete tuimestavate ja kuivatavate vahendite kasutamist. 

«Samas, uuringud on näidanud, et isegi aktiivne paikne ravi kiirendab lööbe paranemist vaid umbes ühe päeva võrra. Inimestel, kes põevad ohatist sageli, on paikse ravi otstarbekus ja efektiivsus atsükloviiri kreemiga küsitav ja arvatakse, et selle efektiivsus on madal. Sellisel juhul määrab arst raviks tõenäoliselt hoopis valatsükloviiri tablette,» selgitab perearst.

Atsükloviiri ja valatsükloviiri kasutatakse raskemate ja korduvate ohatise ägenemiste puhul  ka herpese ennetamiseks. «Seda juhul, kui eelnevalt veendutakse, et tegemist ei ole sekundaarse immuunpuudulikkusega ehk et herpese taga ei peida end mõni tõsisem haigus, mis korduvaid ohatise ägenemisi põhjustab. Selliseks haiguseks on näiteks HIV.»

Ohatise esinemise korral pea meeles järgnevat:

• Pärast villide puudutamist peab käsi pesema - eriti enne kontaktläätsede käsitsemist, sest herpes võib silmapõletikku põhjustada. 
• Vältige herpese ägenemist esilekutsuvaid asju, näiteks unepuudust, päevitamist ning stressi. Oluline on piisavalt magada, ennast regulaarselt liigutada, lõõgastuda ning kahjulikest harjumustest loobuda.