Kuidas tagatakse, et soojatundlik Covid-19 vaktsiin ei rikneks?

Suurbritannias alustati vaktsineerimist Pfizeri vaktsiiniga, mis tõenäoliselt jõuab ka Eestisse esimesena. Foto: Pool/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Covid-19 vaktsiini logistika on keeruline, kuna see nõuab ekstreemseid säilitamistingimusi ja on suur oht vaktsiini raiskuminemise ees.

Vaktsineerimisskeem näeb ette kahte manustamist kolmenädalase vahega ehk kaitse saamiseks peab inimene tegema kaks kaitsesüsti. Kui inimesed ei naase teisele süstile, võib tekkida märkimisväärne vaktsiinikadu.

Tartu Ülikooli meditsiinteaduste valdkonna lehel «Tõenduspõhine info Covid-19 kohta» kirjutatakse, et esimesed saadetised Pfizer/BioNTechi vaktsiini on jõudnud Suurbritanniasse ja alanud on suurim vaktsineerimiskampaania selle riigi ajaloos.

Kuna vaktsiinidooside hulk on vähemasti esialgu üsna piiratud, on oluline tagada, et tekkivad kaod oleksid võimalikult väikesed. WHO andmetel rikneb 50 protsenti vaktsiinidest maailmas viletsa logistilise taristu tõttu.

Pfizer/BioNTechi vaktsiini eripära on säilitustemperatuur -70 °C ja sulatatuna on see tavakülmkapis kasutuskõlblik vaid viis päeva, mis teeb logistika eriti keeruliseks ja haavatavaks. Sama vaktsiin on tõenäoliselt ka esimene, mis jõuab Eestisse.

Lisaks rahvusvahelisele ultra-külma ahelale teel tootjalt riigi jaotuskeskusesse on oluliseks väljakutseks tõhus sisemaine vaktsiini jaotamine. Suurbritannia valitsus on hakanud välja andma juhiseid niinimetatud viimase miili – jaotuskeskusest saajani – logistika haldamiseks, mis võiks olla eeskujuks ka teistele riikidele.

Olulised võtmeküsimused on säilitamine, transport, vaktsineerimiskohad ja vaktsineerimissoostumus. Juhised sisaldavad sätet, et vaktsiini transport ja esmane säilitamine peab toimuma temperatuuril -75 °C ning vaktsiini võib teisaldada ainult neli korda. Selle ülimadala temperatuuri tagamiseks on vaja erivarustust, mis piirab nii säilituskohtade kui transpordivõimaluste valikut. Seetõttu on Suurbritannias vaktsiini esmaste jaotupunktidena keskendutud 50 haiglale üle riigi.

Kohaletoimetamise viimases etapis võib pakendid, mis tavaliselt sisaldavad 975 vaktsiinidoosi, jagada ka väiksemateks kogusteks, et lõppsihtkohas, kus vaktsineeritavaid inimesi on vaktsiini järelejäänud säilivusaja jooksul vähem kui 975, ei läheks vaktsiini raisku. Kuidas seda ohutult teha, on siiski veel kaalumisel. Seetõttu manustatakse juba saabunud esimene vaktsiinipartii eeldatavasti haiglates, kus seda -75 °C juures säilitatakse.

Vaktsineerimise skeem näeb ette kahte manustamist kolmenädalase vahega ja seetõttu peab laovaru olema piisav ka teise süste jaoks. Kogu vaktsiinide väljatöötamise, autoriseerimise, tootmise ja transpordiga seotud töö kannab vilja ainult siis, kui inimesed on valmis laskma end vaktsineerida ja vaktsineerimised on nõuetekohaselt tehtud. Inimesed, kes ei naase teise annuse saamiseks kolme nädala pärast, võivad tekitada märkimisväärse vaktsiinikao, kuna üks annus ei taga eeldatavasti kaitset. Kõige selle tõttu on vajalik pidev ja tõhus üldsuse teavitustöö.

Kokkuvõte on tehtud väljaandes The Conversation ilmunud artikli põhjal.