Kaalukirurg hoiatab: pühadeperioodil korjatud lisakilodest enamasti siiski lahti ei saa

Pühadeaegne sööming mõjutab kehakaalu. Foto: Shutterstock

Talvise pühadeperioodi liigsöömist ja –joomist võetakse pahatihti kergemeelselt, kuid uuringute põhjal kogub keskmine inimene sel ajal 05-0,9 lisakilo. Kuigi arvatakse, et need lisakilod pühadejärgselt kaovad, siis kaalukirurg dr. Ilmar Kauri sõnul näitavad uuringud, et paljudel juhtudel lisakilod jäävad ning hakkavad aastate jooksul tsükliliselt kogunema. Eeskätt on ohustatud inimesed, kes juba on ülekaalulised või rasvunud.

«Pühadeperioodiga kaasnevat söömapidu võetakse sageli pooleldi naljaga: et kui tulebki paar lisakilo siis küll «rannahooajaks» need jälle maha saab. Samas on sageli ebaselge, kui suurest kaalutõusust me reaalselt räägime. Hiljutised teadusuuringud kinnitavad meie hirme: keskmine täiskasvanud inimene võtab perioodil, novembri lõpust kuni jaanuari keskpaigani, kaalus juurde 0,5-0,9 kilo,» selgitab doktor.

Individuaalselt on tulemused muidugi erinevad – kõiki, eriti näiteks lapsi ja noori pühadeperioodi kaalukasv eriti ei puuduta, sest statistika andmetel kipuvad nemad pigem kaalus juurde võtma hoopis suvevaheajal. Küll aga rõhutab doktor Ilmar Kaur, et kõige rohkem ohustab kaalutõus neid inimesi, kes juba on ülekaalulised või rasvunud.

«Ühest kilost väiksem kaalutõus võib näida ühekordse mööduva sündmusena, kuid uuringute põhjal see kilo enamasti ei kao ning moodustab olulise osa indiviidide iga-aastasest kaalutõusust, mis jääbki umbes 1 kilo piirimaile. Seega, pühadelaualt korjatud kilo jääb tegelikult suure tõenäosusega püsima ning kuna tegu on aasta-aastasse korduva olukorraga siis näiteks 40-kiloses ülekaalus inimese puhul võib umbes poole ülekaalust arvestada talviste pühadeperioodide tulemuseks,» ütleb doktor Kaur.

Kilod tulevad kasvavast tarbitud kalorikogusest – lisakilode eest ei päästa ka liikumine

Kaalutõusu põhjused on tavalised - kaloririkka toidu suurem kättesaadavus, toiduga seotud sotsiaalsete sündmuste rohkus, keskmisest sagedasem väljas söömine jne. Pühadeperioodi toit on pahatihti ka rasvasem ning magusat ja alkoholi tarbitakse tavapärasest enam.

Mõnevõrra soodustavad doktori sõnul rasvumist ka kõrvalised faktorid – näiteks pühadeaegne kõrgem stressitase ja liikumisharjumuste unarusse jätmine, kuid uuringute kohaselt tuleb lisakilo siiski peamiselt tavapärasest suurema kaloritarbimise, mitte vähenenud kehalise aktiivsuse tõttu. «Nii pole füüsiliselt aktiivsemad ja sportlikumad inimesed pühadeperioodi kaalutõusu eest kuidagi paremini kaitstud – lisakilosid korjavad nemadki,» lisab doktor.

Imeravimitele ja –dieetidele loota ei tasu

Järgnevad kuud on keerulised kindlasti ka neile, kes juba on otsustanud hakata oma kaalutervisega tegelema, sest kuigi suuremad peod jäävad tänavu enamasti ära, siis ühiseid söömaegu pere ja sugulastega on paratamatult rohkem.

«On hästi oluline, et inimene jääks oma seatud eesmärkidele kindlaks ning ei lubaks endale gastronoomilisi libastumisi pühade ajal. Ennetamine on lihtsam kui ravi. Mingitele imeravimitele või ekstreemsetele dieetidele ma panustada ei soovitaks, püsivat tulemust ja kasu neist pigem ei saa. Paljud pikki aastaid ülekaalulisusega võidelnud inimesed on lõpuks abi leidnud kaalukirurgiast. See on väljakujunenud ja tõenduspõhine ravimeetod, mis aitab parandada patsiendi tervist ja elukvaliteedi. Siiski on tegu operatsiooniga, millesse ei saa suhtuda kergekäeliselt ning eeldab hästi informeeritud patsiendi läbikaalutud otsust valmisolekuga muuta jäädavalt oma elustiili,» sõnas doktor Ilmar Kaur.