Kas retseptiravimi ostukeeld lapsele või vanaemale võib laieneda ka tavaapteeki?

Pildil kaitseklaasiga eraldatud maskis apteegikülastaja ja apteeker Pärnu Uuesilla apteegis 8.04.2020. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Andmekaitse inspektsioon saatis eelmisel nädalal ettekirjutuse kõigile kolmele e-apteegile, et neil tuleb viivitamatult lõpetada netiapteegist retseptiravimite müük, kui ravim ostetakse teisele inimesele, ütles proviisorapteekide liidu juht Ly Rootslane saates «Patsiendiminutid».

Ettekirjutusele oli lisatud trahvinõue 100 000 eurot päevas iga päeva eest, mil müük jätkub. Müük keelati, kuigi aastaid pole teada ühtegi andmete õngitsemist tõendavat kuritegu. Teisele inimesele ravimit ostes jääb riigi retseptikeskusesse maha ostja isikukood. Ostja on tuvastatud isikut tõendava dokumendi alusel, nagu näiteks pangaski, seda alati enne teise inimese retseptiandmete nägemist või kuulmist nii tavalises kui e-apteegis. Selle järgi on lihtne kurjategija kinni püüda, kogu riigi terviseinfo süsteem on ehitatud üles samadel alustel.

Nüüd aga tuleb sammud seada tavalisse apteeki neil, kes soovivad osta ravimit lapsele või vanaemale, selle asemel et eakale ravimipakid kontaktivabalt kulleriga koju saata. Päeva pealt kehtestatud keeld ei võimalda juba välja kirjutatud retseptidega muud või peab riskigrupis olija ise apteeki rohu järele minema.  

Suurem oht keset koroonakriisi seati otsusega hooldekodu töötajatele, kes ostavad pidevalt ravimeid välja kümnetele hoolealustele. Nüüd tuleb ka neil apteeki kohale minna. Töötaja haigestumisel Covid-19sse võib nakkus hooldekodus kiiresti kõige nõrgemate seas levida.

Seadused on aastaid samad ja ravimiamet, kes apteegile tegutsemiseks loa annab, rikkumist ei näe. Omal ajal kaasati e-apteegi süsteemi loomisesse ka andmekaitse inspektsioon. Inimese jaoks aga pole vahet, kes netiapteegi võimaluse keelab – üks riik, üks süsteem. Üle seitsme aasta toiminud süsteemis tuli üleöö sulgeda võimalus, mis tagas paljudele vajaliku abi.

Mida tavakodanik võiks ette võtta, et edaspidi netiapteegis teisele inimesele ravimit osta? Vanu retsepte muuta ei saa, aga uue digiretsepti väljakirjutamisel tuleb arstilt paluda, et retsept oleks «volitatud» olekus. Seejärel tuleb retsepti omanikul digilugu.ee portaalis volitada konkreetset isikut nime ja isikukoodiga «retseptiõiguslikuks esindajaks», kes saab apteegist digiretseptiga talle seejärel ravimeid osta. Sel viisil volitatud isik ei näe portaalis inimese teisi terviseandmeid, näiteks haiguslugusid. Küll aga tuleb meeles pidada volitus maha võtta, kui seda enam vaja pole.

«Eakate digioskuste tase kipub olema madal,» märkis Rootslane. Takistuseks võivad saada ka kognitiivne võimekus või arusaamine. Hooldekodus käivad klientidele ravimeid ostmas erinevad isikud, töötajad vahetuvad. Kes teatab, et lahkunud töötaja volitused tuleks eemaldada või uusi lisada? Rootslase sõnul oleks võimalik kirjutada ka pabervolitus, kuid enam kui kummaline oleks paberloaga minna kümme aastat kehtinud digisüsteemi ravimit ostma.

Alaealised lapsed on digiloos automaatselt seotud ema ja isaga ning lapse isikukoodi alusel saab lapsevanem retseptiravimeid osta juhul, kui arst on välja kirjutanud «volitatud» retsepti.

Täna toimub retsepti väljakirjutamise praktika tavaliselt nii, et inimene ei ütle, sest arst ei küsi ja süsteem määrab retsepti sel juhul «avalikuks». «Sõna «avalik» on natuke eksitav, tegelikult pole retseptiandmed kusagil avalikult saada,» selgitas Rootslane. Lihtsalt siiani sai sel moel ilma kohmaka volituse haldamiseta ravimit teisele välja osta. «Ostu vahendab apteeker, kes hindab, kellele ta andmeid ja ravimeid välja annab.» Rootslase sõnul kehtivad e-apteegis ravimite ostmisele samad reeglid nagu tavaapteegis ja iga päringu kohta jääb süsteemi jälg maha.

Andmekaitse inspektsiooni loogika kohaselt peaks sel juhul keelama müügi teisele inimesele ka tavaapteegis – pole ju vahet kas kurjategija kuuleb delikaatset infot apteekri suust või loeb seda e-apteegis arvutiekraanilt, kuhu apteeker info kuvab. Tavaapteegis sama keeldu üleöö kehtestades satuks ohtu veel suurem hulk inimesi, kes elutähtsaid ravimeid kasutavad. Tänane olukord aga diskrimineerib netiapteegi pidajaid. Kuidas asjad lahenevad, pole teada.

«Avalikud retseptid peaksid alles jääma, kui inimene on nii tahtnud,» arvas Rootslane. Hetkel pole aru saada, kas patsient on nii soovinud või pani süsteem retsepti oleku paika vaikimisi. «Arstid peaksid retsepti väljakirjutamisel edaspidi esitama patsiendile ühe lisaküsimuse, nagu õigusakt ette näeb. Paralleelselt tuleb jõuliselt harida patsiente, et nad oskaksid vajadusel ise arstile seda meelde tuletada.»

Toimivat süsteemi lõhkuda on lihtne, turvalise asenduse üles ehitamine võtab aega. Niikaua võiks elutähtsate ravimite kasutajal kodus olla väike ravimivaru, mille täiendamist ei tasu jätta viimasele päevale, seda enam, et ees on pühad ja koroonakriis kestab.