/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2020/12/15/13530333t1hface.jpg)
«Seaduse muutuse jõustudes avaneb alaealisel isikul võimalus saada psühhiaatrilist abi enda soovil või teadval nõusolekul, mis aitab kaasa noorte tervise hoidmisele ühiskonnas,» ütleb riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder.
Alaealistel avaneb võimalus eestkostja nõusolekuta psühhiaatrilist abi saada
«Ka praegu on alaealistel võimalik minna psühhiaatri juurde, kuid seda tingimusel, et vanemad annavad selleks loa. Hinnanguliselt 95 protsenti vanemaid on selles osas toetavad ja aitavad oma last hädas. Murekohaks on nende laste saatus, kelle vanemad ei hooli nendest või on ise probleemide põhjustajad. Vajaliku nõusoleku saamine ravi alustamiseks on mitmel juhul raskendatud, mis tähendab noorte psüühiliste probleemide korral ravi hilisemat alustamist või ravi ärajätmist,» märgib Tõnis Mölder.
Kui riigikogu eelnõu heaks kiidab, võib tervishoiuteenuse osutaja piiratud teovõimega isikule anda psühhiaatrilist abi ilma seadusliku esindaja nõusolekuta juhul, kui seaduslik esindaja on tema suhtes pannud toime kuriteo või muul mõjuval põhjusel.
«Kui alaealine isik ei ole nõus mõjuvatel põhjustel kaasama oma seaduslikku esindajat, lähtub tervishoiuteenuse osutaja psühhiaatrilise abi andmisel isiku enda nõusolekust,» täpsustab Mölder. «Mõjuvaks põhjuseks loetakse piiratud teovõimega isiku suhtes toime pandud kuritegu või vanemliku hooleta jätmist või muud isiku elu või tervist ähvardavat ohtu, millest tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud kohe vastavaid asutusi teavitama.»
2019. aastal registreeriti Eestis 4119 perevägivalla kuritegu, mida on 14 protsenti rohkem kui aasta varem. Ligi 30 protsenti perevägivalla kuritegude puhul on ohvriks lapsed. Samuti on suurenenud registreeritud seksuaalkuritegude arv. Kokku registreeriti 2019. aastal 643 seksuaalkuritegu, millest 549 puhul oli kannatanuks laps.