«Kui organism on kroonilises stressis – stressihormoonide kortisooli, adrenaliini ja noradrenaliini tase on pidevalt kõrge –, siis väheneb võime tõelistele stressoritele vastupanu osutada,» tõdeb Põhja-Eesti regionaalhaigla südamearst, professor Margus Viigimaa.

«Kroonilise pingeseisundiga kurnatakse organism ära ja siis läheb lupjumisprotsess kiiremaks, võivad ka trombid tekkida kiiremini. Südame-veresoonkonna haigused on kroonilise stressiga oluliselt sagedasemad,» räägib Viigimaa. 

«Kui inimene on depressioonis, ega ta ka väga terviserajale ei lähe. Kui vähegi on võimalik, läheb lifti või autoga, mitte jalgsi. Samuti on suurema tõenäosusega siis toitumine ebatervislik. Need asjad on kõik omavahel seotud – toitumise ja liikumisega, mis on põhilised mõjurid.»

Stessirohke aja mõju

Praegu võib tunduda Covid-19 leviku kõrval teisejärguline südametervise eest hoolitseda

Kommentaarid (1)
Copy