Psühholoog: praegu on palju depressiivsust, aga on ka viisid sellest üle saada

Probleemidest ja hirmudest võib saada mureviiul, mis jääb mõtetes mängima kurba meloodiat. Muremõtetest aitab eemalduda unistamine, isegi, kui hetkel midagi teha ei saa. FOTO: Shutterstock

«Pinget ja ärevust on praegu päris palju, on ka depressiivsust,» tõdeb kliiniline psühholoog ja nõustamisportaali Peaasi.ee juht Anna-Kaisa Oidermaa. Kuidas säilitada katsumusterohkel ajal vaimne heaolu?

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Psühholoogi sõnul pöördutakse nende poole sel sügisel oluliselt rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Lisaks ärevusele ja depressioonile esineb ka söömishäireid.

«Söömishäired on tihti seotud kontrollitundega – kontrolli justkui meil kõigil on tänavu vähem selle üle, mis toimub, ja see võib olla üks viis, kuidas proovitakse saada midagi kontrolli alla elus,» selgitab ta.

Oidermaa ütleb, et mingis mõttes ollakse juba mõneti kohanenud, et kõik võib olla väga muutlik. Teisest küljest tekitab pidev ümberkorralduste tegemine elus, ümber planeerimine siiski ärevust. «Kõige üldisemas mõttes võib öelda, et see on kuhjuv stress, mis võib olla erinevate probleemide vallandajaks,» ütleb Oidermaa.

Uudsed murekoormad

Vanemate inimeste puhul on peljatud koroonakriisi ränka mõju vaimsele tervisele, mil seistakse silmitsi valikuga koroonaohtu sattumise või üksildusse jäämise vahel. Vanemaealised tunnevad aga vähemalt sotsiaalministeeriumi uuringu järgi stressi vähem kui nooremad.  

Oidermaa arvates rõhub nooremaealisi pidevate ümberkorralduste harjal tõusnud koormus. Paljud on samas hoopis jäänud tööta või väga üksinda, kaasnemas sotsiaalne isoleerumine. «Kellel on liiga palju asju teha, kellel liiga vähe – need raskused on eri tüüpi,» tähendab Oidermaa. «Muidugi on inimesed ka märkinud, et nad muretsevad või kardavad enda ja lähedaste tervise ja elu pärast. Kardetakse ka majanduslike raskuste süvenemist. Peljatakse, mida tulevik toob – kas asi läheb hullemaks? Mõeldakse veel läbi, mis võib kõik hullemaks minna. Need on teemad, mille peale paljud mõtlevad.»

Kuidas turgutada vaimu?

Heaolu tagamiseks tuleks Oidermaa sõnul vaadata üle vaimset tervist toetavad harjumused – millised on unega seotud rutiinid, kuidas on toitumise ja liikumisega. «Öeldakse, et isegi 20 minutit intensiivset liikumist päevas võiks olla depressiooni ennetava toimega.» Oidermaa soovitab teha argiselt kasvõi väikese jalutuskäigu – see on pea kõikidele jõukohane.

«Muidugi on ülimalt oluline kõik, mis puudutab üksteisega seotust ja suhtlemist, koos püsimist ja olemist. Võiks läbi mõelda, kellega võiks ühendust võtta ja juttu rääkida. Vahepeal oleks hea teha kõne, et küsida teise inimese käest, kuidas läheb, mis elus toimub ja mis mõttes mõlgub. Öelda, et mõtlesin su peale, vahetaks natuke mõtteid. Seda võiks teha pidevalt.»

Oidermaa soovitab mõelda, mis on need tahud, mis võiksid veel lisada ellu head emotsiooni. Näiteks looduses kulgemine või mõne hobi kallal tegutsemine, iga päev kasvõi natuke. «Kui otseselt midagi teha ei saa, siis vähemalt unistada! Mõelda täpselt läbi, mida tahaks teha, mis meeldiks ja võiks vahva olla. Ka unistamine võib olla tuju tõstev tegevus, mis viib välja lootusetusest.» Tänulikkuse praktiseerimine on psühholoogi sõnutsi samuti rahulolu loov – mõelda kasvõi kolm asja, mille üle saab täna tänulik olla.

Kui enesetunne on aga juba mõned nädalad olnud tavapärasest erinev – tuju on väga ära, ärevust liiga palju või lootusetuse tunne, peaks Oidermaa sõnul kindlasti abi otsima. Pöörduda võiks sinna, mis enda jaoks vähegi mugavam. Näiteks võib kirjutada või helistada peaasi.ee nõustajatele, helistada hingehoiu telefonile või lasteabi numbril. «Kindlasti on ka perearstid need, kes kiiresti saavad abiks olla ja teevad ka kaugvastuvõtte vajadusel. Abi on olemas täiesti,» kinnitab Oidermaa.

Mida teha, kui tunned end depressiivselt?

  • Ära kannata üksi, vaid otsi abi! Leia inimene, keda võid usaldada ja kellele saad rääkida oma muredest.
  • Hoia ennast tegevuses. Selleks võib olla kas või jalutuskäik, spordi tegemine, huviringis osalemine, kodutööde tegemine.
  • Võta aeg maha. Ära keskendu probleemidele, vaid mine neist eemale ja tegele muude asjadega. See aitab mõtetel selgineda.
  • Planeeri oma päeva vähemalt üks positiivne tegevus, mis pakub rahulolu.
  • Püüa toituda regulaarselt ja mitmekülgselt, isegi siis, kui isu ei ole. Kaalulangus ja vitamiinipuudus halvendavad tervist veelgi.
  • Alkohol ja uimastid kahjustavad tervist. Lühikeseks ajaks võib tekkida tunne, et mured kaovad, kuid tegelikult muudavad need depressiooni raskemaks.
  • Püüa korralikult magada, sest Sinu keha vajab puhkust. Hea une saavutamiseks ole päeval aktiivne, mine õhtuti magama ühel ja samal ajal, püüa enne uinumist tegeleda millegi lõõgastavaga, väldi päevast magamist ja liigset voodisolekut.
  • Ole tähelepanelik oma tunnete ja mõtete suhtes. Saame õppida mõtteid, mis meile negatiivseid tundeid tekitavad, ümber hindama ja saame valida, kuidas me neile mõtetele reageerime.

Allikas: Peaasi.ee

Kuhu pöörduda kriisiga?

ELULIIN

Tel 6 558 088 eesti keeles (E-P 19-7)

Tel 6 555 688 vene keeles (E-P 19-7)

www.eluliin.ee

USALDUSTELEFON

Tel 126 eesti keeles (E-P 17-3)

Tel 127 vene keeles (E-P 19-23)

www.usaldus.ee

ÜLERIIGILINE LASTEABITELEFON

Tel 116 111 eesti ja vene keeles (24h)

www.lasteabi.ee

OHVRIABI

Infotelefon: 612 1360 või 16106

www.ohvriabi.ee

HINGEHOIU TELEFON

Tel 116 123 (24h)

Tagasi üles
Back