Põletushaavade tähendus, esmane ravi ja hooldus

Foto: Apotheka

Pühade perioodil tehakse rohkem süüa, käiakse metsas lõket tegemas ning aastavahetuse pürotehnika toob sagedasti endaga kaasa erinevaid vigastusi. Selles valguses räägib Triinu Entsik-Grünberg lähemalt, millist põletust saab koduste vahenditega ravida ja millisel juhul peaks pöörduma arsti poole ning millised vahendid peaksid olemas olema koduapteegis.

Põletushaav kujutab endast termilist kudede kahjustust, mille põhjustajaks võivad olla tulised vedelikud (vesi, tee, kohv, supp), leek (küünal, gaasipliit, lõke) või tulised esemed (pliit, ahi, saunakeris). Termilise põletusega sarnaseid nahakahjustusi põhjustavad elektrivool (annab elektripõletuse) ja keemilised ained, mis põhjustavad keemilise põletuse ehk söövituse.

Põletushaavad jagatakse tinglikult pindmisteks ja sügavateks. Pindmised põletushaavad jagatakse omakorda I ja II astme põletusteks. I astme põletus kujutab endast marrasnaha kahjustust, millele on iseloomulik punetus ja valulikkus ning see paraneb orienteeruvalt 7 päevaga. IIa kategooria põletus on pindmine nahapõletus, mida iseloomustab erepunane värvus, väikesed villid ja valu ning see  paraneb umbes 7-14 päevaga. IIb astme põletus on juba sügav nahapõletus, millele on iseloomulik  kahjustada saanud kudede kahvaturoosa värvus, villid võivad olla lõhkenud, valutundlikkus vähenenud ja sellise kahjustuse paranemine võtab 3-4 nädalat.

Kui pindmiste põletushaavade puhul on nahk kahjustunud vaid osaliselt ja haavad paranevad spetsiaalsete põletushaavaplaastrite abil, siis sügavate põletushaavade korral on nahk kahjustunud kogu paksuses ja haavade paranemiseks on vajalik kirurgiline sekkumine. III kategooria põletus on sügav põletus, mille puhul haav on valkjas, ville ei ole ja kuna närvirakud on juba kahjustada saanud, siis valu puudub. IV astme põletus on subfastsiaalne põletus, mida iseloomustab naha pruun või must värvus, ville ei ole ja puuduvad valu ning tundlikkus.

Millal pöörduda arsti poole?

Nii laste kui vanurite puhul tuleks põletushaava tekkimisel alati arsti poole pöörduda. Kui II astme põletuspind on suurem kui kannatanu labakäsi (üle 1% nahapinnast), tuleks kohe peale esmaabi andmist arstilt abi paluda.

Suured põletushaavad, kui põlenud on üle 9% kehapinnast näiteks käsivars, vajavad kohest kiirabi kutsumist. Kuna suure vedelikukaotuse tagajärjel võib tekkida šokk ja võib tekkida reaalne oht elule. Lastel võib šokiseis tekkida ka juba siis, kui on põlenud 4% kehapinnast. Kui kannatanu on teadvusel, tuleb talle anda juua vedelikukao leevenduseks. Šokiseisundis kannatanu tuleks asetada pikali ja põletada saanud jäse tuleb tõsta kõrgemale.

III astme põletused, samuti näopiirkonna, genitaalide, labakäte ja -jalgade põletused rääkimata IV astme põletustest vajavad kohest arstiabi.

I ja II astme termilisi põletusi võib ravida kodus, aga sügavamate IIB,  III ja IV astme põletuste korral on nahk kahjustunud kogu paksuses ning haavad paranevad ainult operatsiooni ehk nahasiirdamise abil. Sealjuures on oluline teada, et sügavate põletushaavade korral on võimalik taastumine seda kergem ja kiirem, mida varem haige haiglasse jõuab.

Kuidas hooldada põletushaava?

Oskuslikust esmaabist sõltub kahjustuse ulatus ja sügavus ning traumast taastumise kiirus.

1. Põletushaava tekkimisel on esimene asi, mida teha, põletada saanud koha jahutamine. See on ülioluline, kuna kuni kudede temperatuur on üle 44 kraadi Celsiust, põletuskahjustus süveneb. Esmalt tuleks kahjustada saanud kehaosa riietest vabastada. Seda välja arvatud juhul, kui riided või muud esemed on sulanud naha külge - siis ei tohiks neid kindlasti ise eemaldama ega lahti sikutama hakata.

Põletushaava jahutamiseks on kõige tõhusam kasutada spetsiaalset põletusgeeli, näiteks Burnjel geel hüaluroonhappega, Burnshield hydrogel või Prontosan haavageel.

Kui neid tooteid ei ole käepärast, siis võiks haava jahutada 18-20 kraadise voolava veega 10-15 minutit, kuni valu taandub. Põletushaava jahutamisel tuleks kindlasti vältida külma vett ja jääkotti, kuna külma tõttu veresooned ahenevad ja pärsitud vereringe tõttu võib põletus hoopis süveneda. Lisaks võib haava jahutamisega üle pingutades lisaks kuumakahjustusele tekitada ka külmakahjustus.

Kindlasti tuleks vältida põletushaavale õli, salvi, kreemi, aaloe, pantenooli ja ka näiteks hapukoore määrimist, kuna ka need takistavad põletushaavast kuumuse väljumist ja tulemuseks on samuti põletuse süvenemine.

2. Kui põletushaav on jahutatud, tuleks see katta ja luua selle paranemiseks soodsaim võimalik keskkond. Selleks sobivad kõige paremini spetsiaalsed põletushaava hüdrogeel- või hüdrokolloidplaastrid, mis hoiavad haava niisutatuna ja soodustavad seeläbi haava paranemist. Väga head haavahooldusvahendid on Burnshield põletusidemed geeliga, Dermaplast plaastrid põletushaavadele või Askina Foam haavasidemed. Rohke haavaeritisega ja valulike pindmiste haavade hooldamisel (marrastushaavad, rebimishaavad, veenihaavandid, lamatised, söövitused, mädanikud) sobib hästi Grassolind haavavõrk.  Jäseme põletuse korral seo sõrmed või varbad üksteisest eraldi. Side peaks seejuures olema seotud lõdvalt. Kindlasti tuleks vältida haavale kleepuvate plaastrite kasutamist.

3. Põletusest tingitud valu võib vaigistada näiteks paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavate valuvaigistitega.

4. Edasi tuleks jälgida haava seisukorda. Põletiku tekkimisel tuleb kasutada hõbedat või joodi sisaldavaid tooteid.