:format(webp)/nginx/o/2020/12/21/13541465t1h512f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/12/22/13542198t1h6175.jpg)
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile määruse muudatused, millega tööandja saab õiguse saata regulaarse tervisekontrolli vahelisel ajal töötaja silmaarsti või optometristi tehtavasse silmade ja nägemise kontrolli.
Tööandja saab õiguse saata töötaja nägemiskontrolli ka silmaarsti ja optometristi juurde
Eelnõu sätestab, et juhul, kui nägemishäire tuvastab silmaarst või optometrist, on tööandjal samuti kohustus hüvitada prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hind.
Töötaja tervisekontrolli tehakse vähemalt iga kolme aasta tagant, kuid silmanägemine võib kuvariga töötamise tõttu muutuda tervisekontrolli vahelisel ajal nii palju, et töötaja võib vajada kas uusi prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid.
«Kui varem hüvitati prillide hind vaid nägemisteravuse vähenemise korral, siis eelnõu kohaselt saaksid hüvitist töötajad sõltumata sellest, milline nägemishäire töötajal esineb ning sellest, milline tervishoiuteenuse osutaja, kas töötervishoiuarst, silmaarst või optometrist, on töötaja nägemisteravust kontrollinud ja otsuse teinud,» ütles sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Eneken Sepa.
Seega kohustab määruse eelnõu tööandjat lisaks töötervishoiuarsti tervisekontrolli otsusele aktsepteerima ka optometristi ja silmaarsti dokumenti.
Lisaks muutub töötajatele prillide või muud nägemist korrigeerivate abivahendite soetamise võimalus paindlikumaks, kuna tööandja saab saata töötaja, kes annab teada nägemisteravuse muutumisest, kohe silmaarsti või optometristi juurde nägemiskontrolli.
Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 598 300 palgatöötajat. Eesti tööelu-uuringu (2015.a) andmetel puutub 46,5% töötajatest töötamisel vähemalt veerandi tööajast kokku kuvariga.