Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Teadlased avaldasid, mis võis põhjustada allergilisi reaktsioone koroonavaktsiinile

Copy
Briti naine saamas Pfizeri vaktsiini
Briti naine saamas Pfizeri vaktsiini Foto: LINDSEY PARNABY/AFP/Scanpix

Teadlased uurivad, mis võis põhjustada raskeid allergilisi reaktsioone, millest teatati Pfizer-BioNTech koroonavaktsiiniga vaktsineerimise järgselt. Üks võimalik põhjus on lahtistites kasutatav kemikaal, mis on nii Pfizer kui ka Moderna vaktsiinides. Kuid on ka võimalik, et mõned juhtumid ei ole üldse tõelised allergilised reaktsioonid. 

«Polüetüleenglükooliks (PEG) nimetatud ühend võib olla süüdlane,» ütles USA toidu- ja ravimiameti (FDA) bioloogilise hindamise ja uurimise keskuse direktor dr Peter Marks. See ühend on olemas ka Moderna vaktsiinis, millel on Pfizeri omale sarnane koostis ja millele anti USA-s erakorraline heakskiit 18. detsembril.

See on «peamine kahtlusalune», kuna Pfizer'i vaktsiini ülejäänud koostisosad on «lipiidid ja soolad ning suhkur ja ained, mis on ebatõenäolised allergeenid,» ütles allergoloog ja immunoloog dr Purvi Parikh, kes ei osalenud vaktsiini väljatöötamises. Polüetüleenglükooli leidub paljudes ravimites, näiteks kõhukinnisust leevendavates, kuid allergia selle vastu on haruldane, märkis Parikh.

«Oluline on märkida, et me ei tea kindlalt, kas need kõik olid tõelised allergilised reaktsioonid,» ütles Parikh Words SideKick.com'ile. Mõned teised seisundid võivad jäljendada allergilisi reaktsioone ja need on palju healoomulisemad, tõdes ta. Üks selline seisund on vasovagaalne sünkoop, mis esineb siis, kui inimesed muutuvad väga ärevaks (näiteks nõela tõttu) ning nende südame löögisagedus ja vererõhk langevad ning nad minestavad, selgitas ta.

«Tõelisi allergilisi reaktsioone vaktsiinide suhtes on väga harva,» ütles ta. «Statistiliselt tabab teid pigem välk, kui teil tekib tõeline anafülaktiline reaktsioon vaktsiinile.» Anafülaksia tekkimise tõenäosus pärast vaktsiini saamist on keskmiselt umbes 1,31 miljonist, selgub ajakirjas Journal of Allergy Clinical Immunology avaldatud 2015. aasta uuringust.

Tagasi üles