Mis on Covid-19 vaktsiin ja mida me sellest praeguseks teame?

Illustreeriv foto Foto: Shutterstock

Vaktsineerimine on suure tõenäosusega lahendus koroonaviiruse põhjustatud pandeemia kontrolli alla saamiseks ning tavapärase elu juurde tagasipöördumiseks, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber.

Efektiivne Covid-19 haiguse vastane vaktsiin ja piisava hulga inimeste kaitsmine vaktsineerimisega aitab suure tõenäosusega harjumuspärase elu juurde tagasi pöörduda. Eesti elanike vaktsineerimisega saame kõige tõhusamalt kaitsta enim haavatavaid inimesi ehk riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või surra kui teistel.

Covid-19 haigusesse nakatumise risk on suurem tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajatel ning haigus võib osutuda eriti ohtlikuks vanemaealistele ja teatud krooniliste ja kaasuvate haiguste diagnoosidega inimestele. Elutähtsate teenuste osutajate ja teiste kõrgema nakatumisriskiga eesliinitöötajate kaitsmine on eriti tähtis, et kindlustada ühiskonna normaalset toimimist.

Laste vaktsineerimine on võimalik siis, kui on olemas lastele sobiv vaktsiin. Covid-19 vaktsiinide kasutamise kohta raseduse ajal on andmed piiratud ning neid võib kasutada vaid juhul, kui võimalik kasu ületab mis tahes potentsiaalsed riskid emale ja lootele.

Kuidas vaktsiinid nakkushaiguste eest kaitsevad?

Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid osakesi, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Haigust ennast vaktsineerimise tõttu aga ei kujune, vaid immuunsüsteem õpetatakse haigustekitajat ära tundma ja järgmisel kokkupuutel reageerima. 

Kui haiguse vastu vaktsineeritud inimene haigustekitajaga kokku puutub, siis on immuunsüsteem valmis organismi kaitsma. Haigustekitajad hävitatakse immuunsüsteemi poolt enne, kui nad saavad hulgaliselt paljuneda. Hetkel ei ole veel teada, kui pikaks ajaks Covid-19 haiguse vastane vaktsineerimine immuunsuse annab, kuid vastavad uuringud on käimas ja info täieneb pidevalt.

Covid-19 vaktsiinide ohutuse tagamine

Euroopa Liidus ja sealhulgas Eestis kasutatakse tavapäraselt vaid neid ravimeid, mis on saanud Euroopa Liidus müügiloa ning vastavad kõikidele kvaliteedi- ja ohutusnõuetele. Müügiloa taotlemise protsessi on Covid-19 pandeemia tõttu küll kiirendatud, kuid selle hindamise tingimusi ei ole leevendatud. Covid-19 vaktsiinide ohutuse ja efektiivsuse seire jätkub ka pärast müügiloa saamist.

Pfizeri ja BioNTechi Covid-19 vaktsiin Comirnaty sai 21. detsembril Euroopa Ravimiametilt positiivse hinnangu ja ELi müügiloa.

Pfizeri ja BioNTechi vaktsiin on Euroopa Liidus esimene, kuid suure tõenäosusega ei jää see viimaseks. Euroopa Ravimiameti müügiloataotluse hindamise protseduuris on ka tootjate Moderna ning eelhindamises Janssen Pharmaceutica NV ja AstraZeneca vaktsiinikandidaadid.

Moderna vaktsiinile antakse inimravimite komitee hinnang praeguse seisuga 6. jaanuaril. Pfizeri ja BioNTechi vaktsiini kliinilises uuringus osales 44 000 inimest. Maailmas on arenduses kokku umbes 200 vaktsiinikandidaati, millest ligi 60 on kliinilistes uuringutes.

Mida kujutab endast Pfizeri ja BioNTechi arendatud Covid-19 vaktsiin?

Comirnaty on SARS-CoV-2 põhjustatud haiguse Covid-19 ennetamiseks mõeldud vaktsiin 16-aastastele ja vanematele inimestele. See sisaldab molekuli, mida nimetatakse mRNA-ks ja mis sisaldab nii-öelda juhiseid antigeeni, milleks on SARS-CoV-2 viiruse ogavalk, tootmiseks. Vaktsiin ei sisalda viirust ennast ja ei põhjusta Covid-19 haigust. 

Vaktsiin manustatakse kahe süstina õlavarrelihasesse ja kahe süsti vahele peab jääma vähemalt 21 päeva. Vaktsiini jaotuse korraldavad riiklikud pädevad asutused ning Eestis vastutavad selle eest sotsiaalministeerium ja terviseamet. Praegu ei ole veel võimalik öelda, kui pikaks ajaks vaktsiin kaitset pakub, sest vastavad uuringud alles käivad.

Millised on Pfizeri ja BioNTechi Covid-19 vaktsiiniga kaasnevad riskid?

Comirnaty vaktsiini uuringutes osales üle 44 000 inimese, kes on vanemad kui 16-aastased. Neist sai kaks annust 20 519 inimest. Uuringutes ilmnesid järgmised kõrvaltoimed suurema esinemissagedusega vaktsiinirühmas võrreldes platseeborühmaga: süstekoha turse, valu, punetus, peavalu, lihasvalu, liigesvalu, palavik, külmavärinad, väsimus, halb enesetunne, iiveldus, lümfadenopaatia (lümfisõlmede valulikkus).

Kõik need kõrvaltoimed olid kerged või mõõduka raskusega ja iseparanevad ning leevendatavad paratsetamooli, ibuprofeeni või külma kompressiga. Neljal vaktsiinirühma inimesel 20 519 ehk 0,02 protsendil vaktsineeritutest tekkis kõrvaltoimena näonärvi halvatus ehk Belli paralüüs, mis on iseparanev, kuid inimesele ajutiselt häiriv. Selle esinemissagedus ei olnud võrreldes platseeborühmaga suurem kui vaktsiinirühmas.

Uuringus teatati ka mittetõsistest allergilistest reaktsioonidest, kuid tõsiseid reaktsioone uuringus ei ilmnenud ei vaktsiini- ega platseeborühmas.

Keda vaktsineeritakse esimesena?

26. detsembril jõudis Eestisse esimene Comirnaty vaktsiini partii, 9750 doosi. Kuna nõudlus Covid-19 vaktsiinide järele on maailmas väga suur ja suurte tootmisnumbrite saavutamine võtab aega, jõuab Eestisse nagu ka ülejäänud Euroopa riikidesse esimeses järjekorras piiratud hulk doose.

Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele, et tagada tervishoiusüsteemi toimepidevus. Esimeste tarnete vaktsiinikogused jaotatakse haiglate, kiirabi ja perearstikeskuste vahel. Edasi võimaldatakse vaktsineerimist ka teistele tervishoiuasutuste töötajatele, hoolekandeasutuste töötajatele ja elanikele, üle 70-aastastele ja teatud diagnoosidega inimestele.

Hetkearengud lubavad loota, et järgmise aasta jooksul muutub võimalus vaktsineerida laiapõhjalisemaks. Piisavate vaktsiinikoguste olemasolul on soov teha vaktsineerimine esimesel võimalusel tasuta kättesaadavaks kõigile, kes seda soovivad. Valitsuse otsusel on 2021. aasta lõpuni vaktsineerimine kõigile Eesti inimestele tasuta. Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ning sama põhimõte jääb kehtima ka Covid-19 vaktsiinide puhul.

Allikas ja autor: sotsiaalministeeriumi ajaveeb