/nginx/o/2020/12/04/13512447t1h3424.jpg)
Pühapäeval alustati Eestis Covid-19 vastase vaktsineerimisega. «Kõigil käib peast läbi mõte, kas ennast vaktsineerida või mitte, minul ka. Panin vaktsineerimise plussid paberile ja minu jaoks tundub Covid-19 vastu vaktsineerimine õige valik,» jagas viroloog Irja Lutsar sotsiaalmeedias oma seisukohta.
Kõik kolm vaktsiini (AZ/Oxford, Moderna ja Pfizer/BioNtech) on Lutsari sõnul kliinilistes uuringutes näidanud, et need aitavad sümptomitega kulgevat koroonaviirusega nakatumist vältida, vaktsiinid on väga tõhusad ka raske Covid-19 vältimisel. «Tõsi, raskeid juhte kliinilistes uuringutes väga palju ei olnud. Raske haigus ohustab ennekõike eakamaid inimesi. Kuna ma pole enam väga noor, siis sellest vaktsiinist on just mulle kasu,» selgitas Lutsar.
Vaktsiinidel on talutavad kõrvalnähud, mis möödusid kliinilistes uuringutes 2–3 päevaga. «Millel pole mõju, sellel pole ka kõrvalmõju. Praeguseks on maailmas vaktsineeritud üle kahe miljoni inimese, mistõttu oleks pidanud ka harvem esinevad kõrvalnähud praeguseks välja tulema. Siiani millestki niisugusest teatatud pole. Peale selle taluvad eakamad vaktsiine paremini kui noored, aga erinevused on tõesti mitteolulised.»
Kuigi immuunsus tekib juba esimese doosi järel, võib antikehade kontsentratsioon esimese doosiga madalaks jääda. «Teen kindlasti ka teise doosi, olemaks kindel, et vaktsiinijärgselt kujuneb piisav ja püsiv kaitse,» lisas ta.
«Vaktsiin vabastab mind edasistest eneseisolatsioonidest, karantiinidest. Praeguseks on juba piisavalt andmeid, et Covid-19 läbipõdemise järel kestab kaitse 8–9 kuud, ehk isegi kauem. Kuna kahe vaktsiinidoosi järgselt on antikehade kontsentratsioon isegi kõrgem kui loomuliku infektsiooni järgselt, siis miks ei peaks vaktsiinijärgne kaitse samuti 8–9 kuud kestma? Samas olen teadlik, et kliinilistes uuringutes on osaletud maksimaalselt viis kuud. Kui vaktsiinijärgne immuunsus kaobki, siis vaktsiini saab alati uuesti manustada,» selgitas Lutsar.
«Mõistan, et vaktsiinist pole veel kõik teada ja et ravimite ning vaktsiinide puhul võib uusi andmeid lisanduda ka pärast turule jõudmist. Elus tuleb aga riske võtta! Kui kaalun, kas suuremad riskid kaasnevad vaktsiini või haiguse läbipõdemisega, siis kaalukauss langeb viimase poole. Tean, et vaktsiin ei pruugi mind kaitsta nakatumise ehk asümptoomse kandluse eest, seepärast pean endiselt hoidma distantsi, pesema käsi ja kandma viiruste kõrgperioodil maski siseruumides. Iga päevaga koguneb andmeid juurde ja ehk mõne kuu pärast oleme vaktsiinide suhtes veelgi targemad,» sõnas ta lõpetuseks.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)