Psühhiaater selgitab, kuidas avaldub depressioon lastel ja noortel

Paljud noored kogevad depressiivseid episoode. Foto: Shutterstock

Noorukieas areneb mustvalge maailmapilt rohkemate varjunditega kogemuseks, aga kaasneda võib tagasilööke, mille üks väljendusi on noorukiea depressioon, ütleb Tartu ülikooli kliinikumi psühhiaater Reigo Reppo.

Noorukiea võib Reppo sõnutsi jagada psüühiliselt kolmeks arenguperioodiks, millest esimesel, 11.–15. eluaastal on peamine küsimus toimetulek kehaliste muutustega; 14–17/18–aastaselt toimetulek uuenevate inimsuhetega, oma koha leidmisega perekonnas ja sõpruskonnas ning seejärel, kuni 25. eluaastani, oma koha leidmine ühiskonnas, vahendab Med24.

«Noorukiiga on tõepoolest murdeiga selles mõttes, et infantiilne ja mustvalge maailmapilt areneb küpseks kogemuseks rohkemate varjunditega. Selles arengus võib olla tagasilööke, mille üks väljendusi on noorukiea depressioon,» sõnab Reppo. 

«Noorukite depressiooniväljendus võib olla mõnevõrra erinev kui täiskasvanutel. Noorukite enesereflektsioonivõime on arengulistel põhjustel täiskasvanute omast nõrgem, sagedamini avaldub meeleolude alanemine või ärevus käitumise, kehaliste tundmuste ja somaatiliste kaebuste kaudu ning nooruk ei suuda sõnastada, mis teda vaevab. Eriti kehtib see noorema noorukiea kohta, kus depressioon võib väljenduda huvide ja elurõõmu kadumisena, keeldumisena minna kooli, ööpäevarütmi muutustena, söögiisu muutustena jne,» tõdeb Reppo. 

Noorte ööpäevarütm muutub sageli hilisemaks, nad ei suuda enam endisel viisil jälgida toitumist. Ka tõrges-trotsliku käitumise või käitumishäirete korral tuleb kaaluda, kas häire tekkimise peamine tegur võib olla hoopis meeleoluhäire; 50 protsendil käitumishäiretega noorukitest on leitud depressiooni.

Ka ebamääraste füüsiliste kaebuste, nagu sagedased pea- või kõhuvalud, liigesevalud, iiveldustunne, väsimus jne üheks põhjuseks võivad olla hoopis emotsionaalse toimetuleku raskused või meeleolude alanemine, selgitab Reppo.

Noorukite depressiooni ravis on tema sõnul esmane ravimeetod psühhosotsiaalne toetus, psühhoteraapia. Siiski on piisavalt uuringutulemusi, mille kohaselt mõõduka ja raske depressiooni korral on sekkumised efektiivsemad, kui kasutatakse ka farmakoteraapiat.

Soome noorukite depressiooni ravijuhendi järgi tuleb farmakoteraapiat alustada, kui vähemalt kuu kestnud psühhosotsiaalne toetus ei ole andnud piisavat raviefekti.

Depressiooni põhisümptomid on:

1. alanenud meeleolu,
2. huvi ja elurõõmu kadumine ning
3. energia vähenemine.

Lisasümptomid on:

1. tähelepanu ja kontsentratsioonivõime vähenemine,
2. alanenud enesehinnang ja eneseusaldus,
3. süü- ja väärtusetusetunne (ka kerge vormi korral),
4. trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku,
5. enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või -teod,
6. häiritud uni,
7. isu vähenemine.

Üldjuhul peavad sümptomid diagnoosimiseks kestma järjest kahe nädala jooksul, v.a üliägeda alguse või väga raskelt avalduvate sümptomite korral.

Allikas: RHK

Lugu ilmus esimest korda 2020. aastal.