Haigekassa lisab tervishoiuteenuste loetellu uusi raviviise ja nüüdisajastab erialasid

Haigekassa. Foto: Liis Treimann

1. jaanuarist on läbi haigekassa tervishoiuteenuste loetelu (TTL) uuendamise kättesaadavad mitmed ravivõimalused, näiteks on lisatud kaugteraapiad ja haigekassa hakkab tasuma palliatiivse hapnikravi koduse kasutamise eest. Uuenduse saavad kardioloogia ja uroloogia eriala teenused.

Haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna juhataja Tiina Sats sõnas, et eriarstiabis uuendatakse loetelu igal aastal teenuste lisamise, hindade uuendamise või tingimuste muutmisega.  

Satsi sõnul lisati kokku ligi 30 uut teenust ja vaadati uroloogia ja kardioloogia nüüdisajastamiseks läbi sadakond operatsiooni, uuringut ja protseduuri, mis said uued nimetused ja hinnad.

«Kuna väga paljusid teenuseid haigekassa juba rahastab, ongi järg uute ravivõtete käes, mida vajatakse siis, kui varasemad ravivõimalused inimesele ei sobi. Tervishoiuteenused muutuvad üha keerukamaks ning püüame vastavalt raviraha võimalustele ajaga kaasas käia,» lisas Sats. 

• Näiteks lisati ligi kümme uut teenust, millest Sats tõi näitena välja südamestimulaatoriga patsiendi telemeetrilise järelkontrolli, mille abil patsiendi terviseparameetrid edastatakse automaatselt raviasutusse. Siis saab haigla  näitajate kõrvalekallete korral patsiendiga kohe ühendust võtta.
• Uroloogias tõi Sats näitena välja uue teenuse, mille abil saab seedetraktist kasvajaid eemaldada, mille kasutamisel on inimesel vähem tüsistusi ning ta peab haiglas veetma vähem aega. 
• Nukleaarmeditsiini ja radioloogia plokis lisandus uus teenus eesnäärmevähi diagnostikaks.
• Koduses hapnikravis lisandus teenus palliatiivset toetusravi vajavale patsiendile, kes on raskes üldseisundis ning kellel on vaja leevendada õhupuuduse tunnet.
• Kevadel oli kaugvastuvõtte ja kaugteraapiaid võimalik osutada erandkorras. Kaugvastuvõtud lisas haigekassa tervishoiuteenuste loetellu 1. septembril, võimalusega rakendada neid tagasiulatuvalt juba 18. juulist. Alates 1. jaanuarist võimaldatakse ka füsioterapeutide, tegevusterapeutide, kliiniliste psühholoogide ja logopeedide kaugteraapiaid. 

«Kaugteraapiatel on võimalus parandada ravi järjepidevust, kättesaadavust ja vähendada inimeste jaoks omaosalust. Kuigi muudatus hakkab kehtima 1. jaanuarist, saavad raviasutused kaugteraapiaid teha juba praegu, sest rahastame kaugteraapiad tagasiulatuvalt 9. novembrist. Leiame, et koroona teise laine tõttu on see väga vajalik,» selgitas Sats.

Sats lisas, et kaugteraapiate tegemiseks on vajalik täita mitu eeldust, näiteks saab neid teha reeglina video teel ja korduva vastuvõtuna. Ehk esmalt peaks inimene spetsialistiga silmast silma kohtuma. Hinnangu, kas patsiendile saab kaugteraapiat videolahenduse kaudu osutada, teeb spetsialist ning see peab toimuma kokkulepitud ajal ja ka inimesele sobima.  

Erandiks on psühholoogide poolt tehtav kaugteraapia, kus on lubatud teha kaugteraapia ka esmase kohtumisena ning ka telefoni teel, kui patsiendil ei ole võimalik kohale tulla või videolahendust kasutada.

Seoses koroonaviiruse epideemia teise lainega on lubatud erimeetmena alates 23. novembrist kuni aasta lõpuni teha ka esmased vastuvõtud ja teraapiad kaugteenustena. 

Samuti tegi haigekassa täiendused kiirabi määruses, mille tulemusena saab haigekassa alates 1. jaanuarist tasuda maismaatranspordi ja ka vajalike praamipiletite eest välismaale, kui patsient läheb  plaanilisele välisravile ja vajalik on meditsiiniline transport.

Tervishoiuteenuste loetelu muutmise lisakulu on seoses eriarstiabiga järgmisel aastal ligikaudu kolm ja pool miljonit eurot.