Proviisor räägib vitamiinist, mis aitab taastada energiavarusid

Mikrotoitained aitavad säilitada energiat. Foto: Shutterstock

Kätte on jõudnud aasta kõige pimedam aeg, päevavalgust jagatakse ainult loetud tundideks ja suvised energiavarud hakkavad otsa lõppema. Üheks igapäevase energiavarustuse halliks kardinaliks on aine nimega ubikinoon-10 ehk koensüüm Q10. See ensüüm on raku tasemel energia tootmisel meie keha jaoks olulisemaid ühendeid, vahendades toitainete ja hapniku reageerimisel energeetilisi protsesse ning võimaldades seega rakus energiatootmist.

Esimest korda eraldati veise südamest kollakas kristalne ühend ehk koeensüüm Q10 50 aastat tagasi Wisconsini ülikoolis. Koheselt tehti selgeks aine ehitus ning selgus oluline roll meie keha energiatootmises. Q-vitamiinid on antioksüdantse toimega rasvlahustavate ühendite rühm, mille vorme on Q1-st kuni Q10-ni, kuid inimorganismis kerkib esile koeensüüm Q10.

Nagu sageli meie organismile kasulike ainete puhul, on tervisliku elustiili ja tasakaalustatud toitumise puhul ka koensüüm Q10 piisav tase meie organismis tagatud. Lisaks otse toidust saadud ubikinoon -10’le, sünteesib keha seda ka ise. Meie organismi koensüüm Q10 vabrikuks on maks, kus kõik ubikinooni ühendid viiakse kehale vajalikku Q10 vormi. Samas leidub seda kõige rohkem hoopis südames, kuna südamelihaste energiatarve on väga suur.

Q10-vitamiini puudus avaldub väsimuse, jõuetuse ja kehalise koormuse taluvuse vähenemise näol. Pidevalt madal koensüüm Q10 tase organismis tähendab suuremat südame- ja veresoonkonnahaiguste, igemepõletiku, immuunsüsteemi häirete ja kasvajate ning närvisüsteemi kahjustavate häirete nagu näiteks seniilsus ohtu. Kuna Q-10 osaleb rakkudes oksüdatiivsete ühendite regulatsioonis, on sel oluline roll ka keha vananemisprotsessi pidurdamisel. Viimasest tingitult leiabki vitamiin Q10 ka palju kasutamist kosmeetikas – eriti nahakreemides.

Q-10 tõstab vastupanuvõimet stressile, haigustele ning aitab pingelisel eluperioodil hoida keha tervena. Samuti parandab ta mälu, suurendab keskendumis- ja analüüsi võimet ning aitab ennetada viirushaigusi. Koensüüm Q-10-l on märgitud ka vererõhku ja veresuhkru sisaldust langetav toime.

Ubikinoon-10-t leidub nii loomsetes kui ka taimsetes toiduainetes. Eriti palju sisaldavad koensüüm Q10 merekalad, nagu makrellid ja sardiinid, samuti leidub seda rohkelt munas, kana- ja sealihas, sojaõlis, täisteraviljatoodetes, pähklites ja spinatis. Et ubikinoon-10 imenduks peensooles korralikult, vajab ta rasvast keskkonda – seetõttu on eelnimetatud toiduained head ka Q10 vitamiini omastatavust silmas pidades. Samuti on selle imendumisel olulised korralikult töötavad kõhunääre ja sapphapped. Koensüüm Q10 omastamist pärsivad kestvalt raualiigne toit, lahtistitena töötavad mineraalõlid, kloriididerikas joogivesi, suukaudsed rasestumisvastased vahendid, paljud antibiootikumid ja rääsunud taimsed ning loomsed rasvad.

Vitamiin Q10 puuduse kõige levinumaks põhjuseks ongi peensoolehaigused, rasvavaene toit, pikaaegne kolesteroolilangetavate ravimite tarbimine, mitmete ravimite pikaajaline kooskasutamine ja maksa tööd häiriv krooniline alkoholism. Maksa võimet ubikinooni ühendeid meile vajalikku Q10 vormi viia mõjutab ka vananemine,  B grupi vitamiinide puudus ja mitmesugused haigused nagu südamehaigused, lihastehaigused, immuunsüsteemi häired, kõrgvererõhktõbi jt.

Organism sünteesib Q-10-t ka ise, aga alates 25ndast eluaastast hakkab süntees langema. 10-20mg saame seda toiduga, aga tervise jaoks oleks vaja 30-60mg. Ohutuks päevaseks toidust ja mujalt saadavaks koensüüm Q10 koguseks peetakse 200mg.