Ubikinoon-10-t leidub nii loomsetes kui ka taimsetes toiduainetes. Eriti palju sisaldavad koensüüm Q10 merekalad, nagu makrellid ja sardiinid, samuti leidub seda rohkelt munas, kana- ja sealihas, sojaõlis, täisteraviljatoodetes, pähklites ja spinatis. Et ubikinoon-10 imenduks peensooles korralikult, vajab ta rasvast keskkonda – seetõttu on eelnimetatud toiduained head ka Q10 vitamiini omastatavust silmas pidades. Samuti on selle imendumisel olulised korralikult töötavad kõhunääre ja sapphapped. Koensüüm Q10 omastamist pärsivad kestvalt raualiigne toit, lahtistitena töötavad mineraalõlid, kloriididerikas joogivesi, suukaudsed rasestumisvastased vahendid, paljud antibiootikumid ja rääsunud taimsed ning loomsed rasvad.
Vitamiin Q10 puuduse kõige levinumaks põhjuseks ongi peensoolehaigused, rasvavaene toit, pikaaegne kolesteroolilangetavate ravimite tarbimine, mitmete ravimite pikaajaline kooskasutamine ja maksa tööd häiriv krooniline alkoholism. Maksa võimet ubikinooni ühendeid meile vajalikku Q10 vormi viia mõjutab ka vananemine, B grupi vitamiinide puudus ja mitmesugused haigused nagu südamehaigused, lihastehaigused, immuunsüsteemi häired, kõrgvererõhktõbi jt.
Organism sünteesib Q-10-t ka ise, aga alates 25ndast eluaastast hakkab süntees langema. 10-20mg saame seda toiduga, aga tervise jaoks oleks vaja 30-60mg. Ohutuks päevaseks toidust ja mujalt saadavaks koensüüm Q10 koguseks peetakse 200mg.