Põhjalikus post mortem uuringus kirjeldati, kuidas Covid-19 patsientide aju mõjutab. Kesknärvisüsteemi kahjustuse peamised tunnused on ajuveresoonte õhenemine ja leke, kuid SARS-CoV-2 ajukoest ei leitud.
UURING ⟩ Covid-19 patsientidel on oht insuldi ja ajuverejooksu tekkeks
Kuigi Covid-19 on eeskätt hingamisteede haigus, tekivad patsientidel sageli ka neuroloogilised nähud, nagu peavalu, deliirium, kognitiivne düsfunktsioon, peapööritus, väsimus ja lõhnataju kaotus, samuti võivad Covid-19 patsientidel tekkida insuldid ja ajuverejooksud, vahendab Med24.
Uuringu käigus analüüsiti koenäidiseid 19 patsiendilt vanuses 5–73 aastat, kes surid Covid-19 tõttu. Esmalt skanniti lahkunute ajusid kõrge võimsusega MRT-skanneriga, mis on 4–10 korda tundlikum kui tavalised MRT-aparaadid. Nendel uuringutel keskenduti haistmissibula ja ajutüve piirkondadele, mis on Covid-19 kahjustuste suhtes eriti vastuvõtlikud. Kolmeteistkümnest skannitud ajust kümnes leiti muutusi. Mõlemast uuritud piirkonnast leiti rohkelt hüperintensiivseid alasid, mis võivad viidata põletikule ning hüpointensiivseid alasid, mis tavaliselt viitavad verejooksudele. MRT-uuringul leitud patoloogilistest piirkondadest võetud koeproove uuriti täpsemalt.
Histoloogilistel uuringutel selgus, et MRTs hüperintensiivsetes piirkondades asuvad veresooned olid tavalisest õhemad ja mõnikord lekkis neist ajukoesse valkusid, näiteks fibrinogeeni. See omakorda käivitas immuunreaktsiooni, aktiveerunud olid makrofaagid, T-rakud ja mikrogliia. Seevastu MRTs hüpointensiivsed kolded sisaldasid tromboseerunud ja lekkivaid veresooni, kuid immuunvastust samasugusel kujul käivitunud ei olnud. Sellised leiud olid üllatavad.
Viimasena kontrolliti ajukudet ka SARS-CoV-2 olemasolu suhtes. Mitme erineva meetodiga viiruse geneetilist materjali või valkusid otsides ei õnnestunud viiruse olemasolu kinnitada. Seega näib, et ajukahjustust ei põhjusta otsene viiruse invasioon, vaid hoopis vaskulaarsed ja immuunvahendatud reaktsioonid.
Kõige iseloomulikum oli mikrovaskulaarne veresoonte kahjustus, mis viitab, et närvisüsteemi haaratus tekib eeskätt keha enda põletikuvastuse tagajärjel.