/nginx/o/2021/01/05/13561612t1h7454.jpg)
Soole mikroobid osalevad aktiivselt toidu seedimisel ja selle protsessi käigus vabanevad metaboliidid mõjutavad kogu organismi elutegevust, sealhulgas aju tegevust. Hiljaaegu avaldatud Prantsusmaa teadlaste eksperimentaalses uuringus püüti selgitada, milliste mehhanismide kaudu võivad soole mikrobioomi muutused meeleoluhäireid põhjustada.
Depressioon on levinud tervisehäire, mida põeb maailmas hinnanguliselt 300 miljonit inimest. Depressiooni patogenees ei ole lõplikult selge, selles osalevad mitmed tegurid. Kliinilistes uuringutes on ilmestunud hipokampuse mahu vähenemine depressiooniga haigetel, eksperimentaalsetes uuringutes on depressiooni korral näidatud hipokampuse rakkude neurogeneesi pidurdumist, kirjutab Eesti Arst.
Prantsusmaa teadlased kujundasid 8-nädalase spetsiaalse mudeli abil hiirtel kroonilise depressiooni: loomadel kujunesid söömishäired, kaalulangus ning vähenes enesehooldusvõime. Seejärel kanti sama liigi tervetele hiirtele üle depressiivsete hiirte faeces’t. Osale hiirtest, keda käsitleti kontrollrühmana, manustati kuue päeva vältel antibiootikumi. Kaheksa nädala möödudes kujunesid hiirtel, kellele oli üle kantud depressiivsete liigikaaslaste faeces’t, analoogsed depressioonile omased käitumishäired. Samuti ilmnes depressiivsetel hiirtel hipokampuse rakkude neurogeneesi pidurdumine.
Kuna depressiivsetel hiirtel ilmnesid rasvhapete metabolismi häired, erinevate rasvhapete sisalduse suurenemine ajus ja veres, oletasid autorid, et depressiivse käitumise ja hipokampuse neurogeneesi pidurdumist põhjustab eukannbinoidsüsteemi tsentraalse retseptori CD1 düsregulatsioon, mis on tingitud soole mikrobioomi muutustest.
Kirjeldatud uuringu tulemused viitavad soole mikrobioomi muutuste ja sellega seonduvate ajutegevuse muutuste edasise uurimise vajadusele. Pole välistatud, et need uuringud avavad tee mitmesuguste ajutegevuse häirete efektiivsete ravivõimaluste väljatöötamisele.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)