Külm ilm mõjutab viirushaigustesse haigestumist mitmel viisil

Käre pakane Tartus Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Külm ilm soodustab grippi ja niinimetatud külmetushaigustesse haigestumist, kirjutab CNN.

«Paljud viirused, sealhulgas rinoviirus – tavalise niinimetatud külmetushaiguse põhjustaja – ja gripp, jäävad kauem nakkavaks ja paljunevad külmema temperatuuri korral kiiremini,» selgitab Libby Richards, Purdue ülikooli õenduse dotsent. Seetõttu levivad need viirused talvel kergemini.

Külm ilm muudab gripiviiruse välimist membraani tahkemaks ja kummisemaks. Teadlased arvavad, et kummine kate muudab viiruse ülekandumise inimeselt inimesele lihtsamaks, räägib Richards.

«Probleemi ei tekita mitte ainult külm talveõhk. Lisaks külmale on gripipuhangutega seotud kuiv õhk,» lisab ta. USA riikliku tervishoiuinstituudi uuring näitas, et kuiv talveõhk aitab gripiviirusel kauem nakkusohtlikuna püsida.

Külma õhu sissehingamine võib ebasoodsalt mõjutada ka hingamisteede immuunvastust, mis hõlbustab viiruste haardumist. Seetõttu võib õues abi olla salli kandmisest üle nina ja suu.

Samuti saab enamik inimesi talvel vähem päikesevalgust. «See on probleem, sest päike on peamine D-vitamiini allikas, mis on immuunsüsteemi tervise jaoks hädavajalik. Füüsiline aktiivsus on teine ​​tegur, mis kipub talvel langema. Inimesed lükkavad lumise ilma ja jäise külmaga treeninguid kolm korda sagedamini edasi,» tõdeb Richards.

Inimesed veedavad rohkem aega siseruumides. See tähendab tavaliselt tihedamat kontakti teistega, mis viib haiguste levikuni. Hingamisteede viirused levivad nakatunult tavaliselt kahe meetri raadiuses. Siseruumides olles on väga tõenäoline, et üksteisele ollakse lähemal.

«Lisaks kuivatab külm ilm silmade, nina ja kurgu limaskestad. Kuna külmetust ja grippi põhjustavaid viirusi hingatakse tavaliselt sisse, saab viirus kahjustatud ja kuivanud pindade külge kergemini kinnituda,» nendib dotsent.