Kas koroonaviiruse uued mutatsioonid muudavad vaktsiinid vähem tõhusaks?

Koroonaviirus. Foto: Shutterstock

Koroonaviiruse kaks uut tüve võivad teadlaste hinnangul olla senisest nakkavamad, kuid kas need võivad saada takistuseks ka vaktsineerimisest loodetavale tõhusale immuunkaitsele?

Koroonaviiruse uus tüvi, mis tuvastati esmakordselt Suurbritannias, on tänaseks jõudnud levida kogu maailmas. Teadlased muretsesid esiti, et see võib olla piisavalt muutunud, et koroonaviiruse vaktsiinide pakutav kaitse väheneb, aga tõendid näitavad, et see pole nii.

Teine uus viiresetüvi, mis esmakordselt tuvastati Lõuna-Aafrikas, võib olla muutunud viisil, mis aitaks viirusel vähemalt osaliselt pääseda praeguste vaktsiinide pakutavast immuunvastusest, vahendab CNN. See on seotud sellega, kus muutused asuvad ja kuidas need mõjutavad viiruse kuju ja funktsiooni.

Mutatsioonid, mis muudavad piikvalgu väljanägemist, võivad aidata peita seda immuunsüsteemi mõlema osa eest – nii antikehade, mis seonduvad viirusega ja takistavad selle rakkudele kinnitumist, kui ka viirust ründavate T-rakkude.

Mitmes uuringus leiti mutatsioone, mis võivad neutraliseerimise aktiivsust vähendada kuni 10 korda.

Kuid inimese keeruline immuunsüsteem võib ikkagi võimaldada kehal viirust blokeerida paljudest muudest suundadest. Kuigi piikvalk võib olla muutunud, ei mõjuta see antikehi, mis on koolitatud viiruse teiste osade otsimiseks.

«Analoogi võib tuua võtme ja lukuga. Kui lukk muutub, ei pruugi võti sisse pääseda,» ütles Pennsylvania ülikooli immunoloogia ja molekulaarbioloogia ekspert Scott Hensley.