UURING ⟩ Teadlased avastasid, kuidas koroonaviirus takistab immuunvastuse teket

Mitokonder rakus. Foto: Shutterstock

Kuidas koroonaviirus suudab pärssida keha immuunvastust? Uued uuringud näitavad, et SARS-CoV-2 mõjutab rakkude energiajaamade mitokondrite geene võrreldes teiste viirustega erinevalt. Mitokondrid peaksid olema üheks esmaseks kaitsvaks lüliks viiruste ees. 

Need erinevused pakuvad võimalikke selgitusi selle kohta, miks eakatel ja ainevahetushäiretega inimestel on raskem Covid-19-ga võidelda, vahendab Medical Xpress.

«Kui teil on juba mitokondriaalne ja metaboolne düsfunktsioon, siis võib teil seetõttu olla Covid-19 vastu esimene kaitseliin kehv. Tulevases töös tuleks mitokondriaalset bioloogiat pidada SARS-CoV-2 ja teiste koroonaviiruste esmase sekkumise sihtmärgiks,» ütles uuringu vanemautor, professor Pinchas Cohen, USC Leonard Davise kooli dekaan.

Teadusajakirja Nature väljaandes Scientific Reports avaldatud uuring laiendab hiljutisi järeldusi, et Covid-19 summutab keha kaasasündinud põletikulise reaktsiooni, tehes seda nii, et juhib mitokondrite geenid nende tavapärasest funktsioonist kõrvale.

Peamine leidude hulgas on see, et SARS-CoV-2 vähendab ainulaadselt mitokondriaalsete valkude rühma, mida nimetatakse «kompleksiks üks», mida kodeerib tuuma DNA. On võimalik, et see efekt «vaigistab» raku ainevahetust ja reaktiivsete hapnikuliikide teket, mis õigesti toimides tekitavad põletikulise reaktsiooni, mis võib viiruse tappa.

«Covid-19 programmeerib raku ümber, et neid «kompleks ühega» seotud valke ei tekiks. See võib olla üks viis, kuidas viirus edasi levib,» ütleb Miller.

Uuringust selgus ka, et SARS-CoV-2 ei muuda sõnumvalgu MAVS mRNA taset, mis tavaliselt ütleb rakule, et tegu viiruse rünnakuga. Tavaliselt, kui see valk aktiveeritakse, toimib see häiresüsteemina, pannes rakku ennast hävitama, et viirus ei saaks paljuneda, ütleb Miller.