/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2021/01/15/13578734t1h04c8.jpg)
Apteegilettidel ja reklaamides figureerib mitmeid looduslikke vahendeid, millele omistatakse immuunsust tõstvat toimet. Üks tuntumaid nende hulgas on punane päevakübar — õige nimega punane siilkübar.
TÜ professor avaldab, kui palju on tegelikult kasu punasest päevakübarast
«Kiputakse arvama, et looduslikud ravimid on 100 protsenti ohutud. Nii see aga kahjuks ei ole. Punane siilkübar võib esile kutsuda allergilisi reaktsioone, kuid samas on tema viirusinfektsioonide vastane toime praktiliselt olematu,» ütleb Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi rakulise immunoloogia professor Kai Kisand ajalehes Tervisemeeter.
«Hingamisteede viirusinfektsioonide ärahoidmisel on võtmeteguriks ikkagi kätehügieen ning haigetega kokkupuute vältimine. Nende meetmete efektiivsust on ilmekalt näidanud sel aastal gripihooaja ärajäämine lõunapoolkeral ja lisaks ka paljude teiste respiratoorsete viirusinfektsioonide esinemissageduse oluline langus,» lisab Kisand.
«Ka meil on lapsevanemad ja lasteaiaõpetajad märganud, et sellel sügisel koguneb lastel haiguspäevi palju vähem. Ilmselgelt on mõjunud reegel, et nohu ja köhaga last ei tohi mingil juhul rühma tuua.»