Hakkasid kehtima uued nõuded gluteenivaba toidu märgistuse kohta

Nitriteid leidub näiteks viinerites ja sardellides. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Selle aasta algusest hakati Eestis kohaldama Euroopa Komisjoni määrust gluteenitalumatusega inimestele mõeldud toidu märgistamisest, mis näeb ette tingimused, millal võib toidu kohta teabe edastamisel kasutada mõisteid «gluteenivaba» ja «väga madala gluteenisisaldusega».

See teave aitab inimestel, kellel on gluteenitalumatus (talumatus rukkis, nisus, odras sisalduva valgu vastu), leida enda vajadustele vastavat toitu. Määrus ühtlustab sellise teabe andmise tingimused ELis ja aitab seega tagada, et tarbijad oleksid võrdselt kaitstud kõigis liikmesriikides. See on ka kaupade vaba liikumise huvides.

Need nõuded kohalduvad toidu (sh toidulisandite) märgistusel, esitlemisel, reklaamis, infolehel, veebilehel jm esitatava teabe kohta. Nii võib väljendit «gluteenivaba» kasutada juhul, kui tarbijale müüdavas tootes ei ole gluteeni rohkem kui 20 mg kg kohta. Väljendi «väga madala gluteenisisaldusega» puhul on see näitaja vahemikus 21-100 mg.

Lisaks on sätestatud, et tavatarbimiseks mõeldud toitudel ja eritoitudel, mis ei ole mõeldud gluteenitalumatusega inimestele, ei tohi kasutada väljendit «väga madala gluteenisisaldusega».

Et toidu märgistus ei tohi tarbijat eksitada, on selliste mõistete kasutamine põhjendatud vaid toodetel, mis on valmistatud spetsiaalselt gluteenitalumatusega inimesi silmas pidades (näiteks gluteenivaba maisileib) või kus muidu tavapäraselt võiks gluteeni leiduda (näiteks mitmest koostiosast koosnev toit nagu viinerid).

Kehtima jääb ka nõue teavitada gluteenitalumatusega inimestele mõeldud toidu esmakordsest turuleviimisest Eestis.