«Mina ütlen alati väga lihtsalt, et mida hiljem laps nutiseadme saab, seda parem. See on väga lihtne reegel. Ma mitte ainult ei räägi nii, vaid teen ka nii,» ütleb psühholoog ja ajuteadlane Jaan Aru. «Minu poeg on seitsmeaastane ja tal nutiseadet ei ole.»
«Me ei peaks võitlema nutiseadmete vastu, vaid me peaks võitlema laste ajude eest,» rõhutab Jaan Aru, kes soovitab võimalusel nutiseade lapsele tutvustamata jätta. «Lapse aju on imeline, sest ta suudab õppida, mängida ja maailmast rõõmu tunda. Nutiseadmed on laste ajude jaoks liiga võimsad ja teevad ajuga midagi sarnast nagu heroiin täiskasvanu ajuga,» selgitab ta.
Täiskasvanud ei saa tihti nutiseadmete probleemist aru. «Aga täiskasvanute motivatsioonisüsteem on juba välja kujunenud. Meil on omad huvid ja sihid. Lapse aju alles otsib oma asja ja ehk leiaks enda jaoks muusika, robootika, balleti või midagi muud, aga kui nutiseade tuleb, haagib ta end otse nende motivatsioonivõrgustikku ja kõik muu muutub ebaoluliseks,» räägib Aru. «Lastel tekib sõltuvus kiiremini ja neil on raskem ennast reguleerida. Lapse vastavad ajupiirkonnad pole veel arenenud, seetõttu ei saa ta ka ise otsustada, et tema ei taha, et nutiseadmed ta elu kontrollivad.»