Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Psühholoog Andero Uusberg: probleem on selles, et meil on praegu liiga palju soovitusi ja nõuandeid

Copy
Psühholoog Andero Uusberg
Psühholoog Andero Uusberg Foto: Scanpix/ Postimees

Kui Tartu Ülikooli koroonaviiruse levimuse seireuuringu eelmises etapis ütles kolmandik neist, kes olid arvatavalt nakatunuga kokku puutunud, et ei muutnud seejärel oma käitumist, siis seekord oli neid juba 40 protsenti. Mis võib olla sellise suundumuse taga, selgitab psühholoog Andero Uusberg.

Uusbergi sõnul on põhjuseid palju ja väsimus on kindlasti üks neist. «Ma lisaksin veel kaks, mis muidugi ei tähenda, et see nimekiri on lõplik. Esiteks, mulle tundub, et meie riskitaju on seoses viiruseohuga keerulises olukorras. Ühelt pool on koroonaviiruse puhul tõsiste tagajärgede realiseerumise tõenäosus suhteliselt suur, näiteks kümme korda suurem kui hooajalise gripi puhul,» selgitas psühholoog Med24le antud intervjuus. 

«Teiselt poolt on see tõenäosus absoluutväärtusena siiski madal, me räägime mõnest protsendist. See tekitab kummalise vastuolu. Ühelt poolt on inimene kevadest saati kuulnud, et see on ohtlik haigus, teisalt on ta oma elu elanud ning tema ja väga paljude inimestega pole midagi halba juhtunud. Neil on õnnestunud viirust vältida või see läbi põdeda ilma tõsiste komplikatsioonideta. Seega on paljud inimesed saanud kogemuse, tegutsedes keskkonnas, mida peetakse ohtlikuks, aga ometi minuga midagi ei juhtu. Ma arvan, et just selline kogemus on andnud paljudele inimestele julguse mitte enam nii ettevaatlik olla,» lisas Uusberg.

Kuid psühholoog tõi välja veel ühe põhjuse. «Üks asi, mida tahaksin, et Eestis tehtaks paremini, on kohustuslike korralduste kõrval vabatahtlike käitumisjuhiste selgem ja veenvam kommunikatsioon. Probleem pole selles, nagu meil poleks soovitusi ja nõuandeid, kuidas on mõistlik tegutseda, vaid probleem on selles, et meil on neid natuke liiga palju, nad on üsna killustunud ja inimestel pole jaksu end infomürast läbi närida. Inimesel ei pruugi olla selge, kas teatud juhtudel olla täielikult kodus, kas ta võib mingitel tingimustel väljas käia või mida peaks tegema. Selliseid nõuandeid saaks formuleerida selgemalt,» ütles ta.

Tagasi üles