Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

PUUST JA PUNASEKS Eesti oma ala eksperid vastavad, kui ohutu või ohtlik on Covid-19 vaktsiin

Copy
Vaktsineerimine
Vaktsineerimine Foto: Shutterstock

Pandeemia ajal rekordkiirusega välja arendatud Covid-19 vaktsiinid on tekitanud inimestes palju küsimusi ja kahtlusi. Küsimustele annavad vastused perearst Piret Rospu, Tartu ülikooli nooremteadur Marina Šunina ja Ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Maia Uusküla.

Perearst Piret Rospu sõnul on Covid-19 vaktsiinid väga efektiivsed ja ohutusprofiil olevat väga hea. «Üks kuni kaks päeva kestvad reaktsioonid on küll väga tavalised ja tekivad isegi 8 inimesel 10st: süstekoha reaktsioonid (valu, turse, punetus), üldised reaktsioonid (palavik, väsimus, lihasevalu, haiglane olek) ja lümfisõlmede suurenemine. Kõik need asjad mööduvad mõne päevaga ja nende leevendamiseks võib kasutada paratsetamooli või ibuprofeeni.»

Tartu Ülikooli nooremteaduri Marina Šunina sõnul arvatakse, et tõsisemaid allergilisi reaktsioone Covid-19 vaktsiinile võib põhjustada selle koostises olev polüetüleenglükool, kuid ta märgib ära, et see nõuab veel uurimist. 

Ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Maia Uusküla sõnul ei sisalda Comirnaty (Pfizer ja BioNTechi vaktsiin) ega Moderna Covid-19 vaktsiin alumiiniumi ega teisi metalle. «Teatud vaktsiinides (näiteks Infanrix) on alumiinium koostises adjuvandina immuunvastuse tugevdamiseks- eesmärk on antikehade tekke stimuleerimine, immuunvastuse kiirendamine ja pikendamine.»

«Müütidest ja hirmudest rääkides – vaktsiine on seostatud igasuguste haigustega, sealhulgas ajuhaigustega. Õnneks ei vasta need üldiselt tõele. Näiteks lapseeas võib mitmikvaktsiini süsti järgselt tekkida palavik ning imikutel ja väikelastel võib kõrge palavik põhjustada febriilseid (palaviku) krampe ja neid kiputakse pidama ajukahjustuseks. Palavikukrampe ei tohi segi ajada epileptiliste krampidega. Need on täiesti erinevad asjad.»

Uusküla märkis ära, et uuringud on näidanud, et vaktsiinid ei tekita epilepsiat. «Kui aga lapsel on eelsoodumus epilepsia tekkeks, siis võib tõesti juhtuda, et kõrge palavikuga (mitte ainult vaktsiini järgselt vaid ka näiteks viirushaiguse ajal) võivad tekkida palavikukrambid ja mõni aeg hiljem diagnoositakse ka järgimise «päris» krambihoo ajal epilepsia. Epilepsia on tõestatult geneetiline, sünni- või lootekahjustustega seotud. »

Tagasi üles