Antidepressandid ja rasedus: kas ravi on ohutum kui ravita jäämine?

Kuidas on lood Eesti inimeste vaimse tervisega? Foto: Shutterstock

Rasedate naiste depressioonijuhtumid ja ärevushäired on tõusuteel. Sageli on antidepressantide kasutamine tõhusaim viis sümptomite kontrolli alla saamiseks. Otsustada, kas jätkata või katkestada antidepressantravi raseduse ajal on üks raskemaid otsuseid, mis naisel tuleb teha.

Confido günekoloog dr Ailen Aluri räägib, et meeleoluhäireid esineb hinnanguliselt 9-16 protsendil rasedatel. Nendest umbes 2-3 protsenti  tarvitavad antidepressate raseduse ajal. Emadest 5-7 protsenti saavad ravi pärast sünnitust. Mõnede uuringute järgi esineb sünnituseelset ja -järgset depressiooni kokku ligikaudu 20 protsendil naistest. «Sünnitusjärgset aega peetakse naise elus kõige kõrgema riskiga perioodiks depressiooni arenemisel. Sel ajal toimuvad suured hormonaalsed muutused, mis võivad mängida olulist rolli depressiooni ja ärevushäirete arengus,» selgitab arst.

Ravimata haigusel võivad olla kahjulikud mõjud nii emale kui lapsele. Samas võib ka antidepressantide kasutamine raseduse ajal suurendada riske ja probleeme lapsele. «Otsuse langetamisel on oluline kaaluda oma tervise, sündimata lapse tervise ja kogu perekonna heaolu, arvestades ka olemasolevaid lapsi,» ütleb dr Aluri ja lisab, et oluline on mitte langetada otsust ilma oma raviarstiga konsulteerimata. See tähendab nii naistearsti kui psühhiaatrit.

Ükski ravim pole tervenisti ohutu

Vähesed ravimid on raseduse ajal ohutud. Arsti sõnul on uuringute tulemused antidepressantide mõjust lapsele vastuolulised. Sellest hoolimata on enamik teadlaste poolt leitud riskid väga madalad.

Depressiooni ravi raseduse ajal on seotud raseduse katkemise või enneaegse sünnitusega, lapse madalama sünnikaalu, üsasisese kasvupeetuse, südamerikete, sünnidefektide, aga ka vastsündinu adaptatiivse sündroomi (kohanemisraskused) ja persisteeriva pulmonaal hüpertensiooniga (vererõhu tõus kopsuvereringes).

Sünnijärgselt võib esineda vastsündinul närvilisust, ärrituvust, probleeme toitmisega, hüpoglükeemiat (madal veresuhkur) ja toonuse vähenemist. Vahel on vaja last pärast sünnitust intensiivravis mõned päevad jälgida. Antidepressantide kaugmõju lapse arengule ja käitumisele ei ole spetsialistidele veel päris selge.

Kuigi ravimitega kaasnevad teatud ohud, võib ka haiguse ravimata jätmine mõjutada nii ema kui lapse tervist. «Naistel on ravimata depressiooni puhul täheldatud suurenenud riski preeklampsiaks ja eklapsiaks, samuti sünnitusjärgseks depressiooniks, mis võib tugevalt häirida ema-lapse suhet ja suurendada ema suitsidaalsust,» ütleb arst.

Mõõdukas depressioon

Mõõduka depressiooni korral, siis kui naine on olnud sümptomite vaba vähemalt 6 kuud, võib lõpetada antidepressantide tarvitamise, aga seda ainult arsti järelvalve all. «Psühhoteraapia ja elustiili muutused, näiteks jooga ja mediteerimine, füüsiline treening, värskes õhus viibimine ja stressi minimaliseerimine võivad olla naisele piisavad depressiooniga toime tulemiseks piisavad,» räägib dr Aluri.

Raske depressioon

Kuid nii naisele kui lapsele on parem jätkata antidepressantide võtmist siis, kui varasemalt on esinenud raske depressiooni episoode, aga ka siis kui on esinenud bipolaarsed häired või olnud suitsiidi katseid või mõtteid. «Depressioonis rasedatel on suurem oht, et nad ei hoolitse enda eest piisavalt. Ei toitu tervislikult, jätavad vahele arsti visiite, suitsetavad ja tarvitavad alkoholi või narkootikume raseduse ajal,» hoiatab arst. Riskikäitumine võib viia raseduse katkemise, enneaegse lapse sünni ja lapse madala sünnikaaluni.

Osad antidepressandid on raseduse ajal ohutumad kui teised

Uuringud on arsti sõnul näidanud, et enamus antidepressante eriti SSRI (selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid) ja SNRI (serotonin ja noradrenalini tagasihaarde inhibiitorid) peetakse suhteliselt ohututeks. SSRI-d, va paroksetiin ei ole uuringutes tõstnud lapse väärarengute riski. SNRI-sid võib küll raseduse ajal kasutada, aga andmeid selle kohta on oluliselt vähem.

Nende ravimite toimemehhanism on seotud peamiselt keemiliste ühendite monoamiinide tagasihaarde pärssimise ja nende kontsentratsiooni suurenemisega ajus. Paljud monoamiinid täidavad organismis virgatsaine ülesannet. Näiteks mängivad monoamiinid katehoolamiin (adrenaliin) ja serotoniin olulist rolli täiskasvanute aju protsessides, nagu õppimine, mälu, meeleolu kontroll, ärevus, hirm, sotsiaalne ja reproduktiivne käitumine.

Mõned uuringud on leidnud, et paroksetiini tarvitamisel I trimestril esineb lapsel kõrgenenud väärarengute, eriti südamega seotud väärarengute risk. Kuid seegi risk on suhteliselt madal. Rasestumise soovi korral tasuks varakult oma arstiga arutada ning vahetada paroksetiini tarvitamise korral preparaat ohutuma vastu.

«Kui on vaja raseduse ajal jätkata antidepresaantide ravi, siis ei maksa paanikasse sattuda. Enamuse antidepressantidega seotud riskid rasedusele on väga madalad,» ütleb dr Aluri ja lisab, et ravimata depressiooni tagajärjed võivad olla palju tõsisemad kui potentsiaalne raseduse ajal kasutatavate antidepressantide risk teiste haiguste tekkeks.